Sipuc's blog

Hommik...
Leiad end lahti rebituna ..
oled selles samas massis,
selles samas ühekülgses ühiskonnas,
milles Sa tegelikult ealeski
olla ei taha.
Mõistagi, et tavaliselt ei olegi ju.
Mõtled,
milleks küll?
Tahtsid korra samastuda?
Aga olla isepäine, eriline?
Teinekord lihstalt unustad selle
ja lased jälle asjadel minna..
nii kogemata..
puht juhuslikult ..
haavatavana..

Kuid peale kukkumist avad silmad,
ja tõused taas,
et seda erilist rada jätkata.
Sädeledes ...

Mässan..
Ootan vaikust vaimsuses.
Tahan vabaneda..
sellest õudsast raskusest.
Tahan olla kuldsete liblikatega..
ilma hingelisest üksindusest.
Lihtsalt olla..
olla koos.



Sille

Õnnelik..
Teadsin, et olen..
et olen õnnelik koguaeg.
Isegi ei loe see kas tõused vasaku või parema jalaga hommikul voodist,
kas päike paistab või mitte.
Sest ikka olen õnnelik.
Ma ju ise olen tegelt õnne sepp.
Iseenda õnne sepp...
ja uskumatu kui lihtne see tegelikult on..
lihtsalt olla õnnelik..
Tunnetada paitavat päikest ..
Kallistada sõpru..
Naeratada vastu äikest..
Tallates vihmast märjaks saanud teedel.
Lustides sel mõnusal rännakul..
iseenda eluteel..
läbi keerukate radade..
maagilistele aladele.. :)
Muud ei peagi tegema kui
OLEMA ÕNNELIK ;)
Lihtsalt  olema..
ÕNNELIK..

Nii ma hiilin  tasa su juurde,
tekitades sulle naerukurde.
Tasa nurrudes su põlvil,
kõnnin kui taevakaare võlvil.
Hääletult sind vaadates,
tundub see just nagu pikk koridor,
mida mööda  lonkides,
ei tunne ma üksindust..

made by : Sipuc