victoria's blog
On öö..pilkane öö....kuulen vaikuses vaid kella tiksumist..kui sulen silmad, näen Su naeratust, käekesi, ..pildid suletud silmades..Sinust, kõik mis meil oli..on tardunud mu mällu, mu peakeses..kerin kui linti minevikust.. Sa oled kõikjal ja alati minuga, samuti ka valu, üks suur ja tugev valu,..sellest päevast kui Jumal Su viis, jäädavalt... Kui ma suudaks kirjeldada seda tunnet, olekut või maailma milles ma viibin...ma ei leia sõnu, ma ei tahagi rääkida, liiga palju valu..vaikus.. vaid vaikuses leian ma rahu...
Pole aega, pole mõõtu, pole sõnu..on üüratu igatsus ja midagi kirjeldamatut..valu.Sulen oma silmadega ja Sa oled kõikjal.. taas ma tantsin koos Sinuga, jalutame koeraga.., vaatame loojangut, hoiame käest ja justkui lendaksin kõrgel koos Sinuga..Ma ei taha ärgata..ma tahaksin jäädagi lendama, vaadates Su silmadesse ja naeratavasse näokesesse..Elan ikka ja jälle Meie olnud hetkedest ja mälestustes..pea hetk..ülehomme täitub 18 kuud Sinu viimasest südametuksest ja hingetõmbest..ometi oleks kõik justkui eile..Kallis oled..
Ma mäletan Sinu viimast suudlust põsele ja puudutust, kui asetasid tekki mulle peale...
Tõid mulle lilli, sügislilli, rohe-puna-kollaseid, milline on aga Sinu armastus ?
On see vikerkaare värvi või hoopis särav purpur punane???