... Püsikultuuidena kasvasid must-,ja punane
sõstar,vaarikas,toomingas,Siberi õunapuu ja mitmed kohalikud
õunasordid ditška ja ranetka jt) Suvel kasvati avamaal
tomateid,kurke,arbuuse,meloneid,kõrvitsaid,turnepsi midagi
loomapeedi ja rõiika vahepealst, väga viha),porgandit.Suure osa
aiandist hõlmas kanepipõld!Kanipi kiudu kasutati hobuserakmte ja
kõite valmistamiseks,seemet aga loomadele jõusöödana.Seeme kõlbas
ka inimestele süüa,kuid seda sai vaid juhuse tõttu.Arbuuside ja
melonite järele oli nõudlus suur,sellepärast kasvati neid
kaugematel ja suurematel põldudel,külast 10 ja enam km eemal.Mõned
põlllu bahtši) olid üla 100 ha suured.Igal põllul oli
relvastatud valvur,põllu ääres onn ja suuemate põldude valvuril oli
kasutada ka rastsahobune.Arbuusid ja melonid oli väga kosutavad,kui
kõrvale veel leiba sai,polnudki muud sööki vaja.Teraviljaasvatus
arenes alles siis kui 1954.a.aluatati uuudismaade
ülesharimisega.Siis paisati töödele kolonnnide viisi igasuguseid
masinaid.Hariti üles suured põllud,külvati need täis.Huvitav oli
see,et nõukogude võim ei tunnistanud tsaariaegseid
mõõtühikuid,külla aga kasutas seda loosungiel ja
üleskutsetel.Näites oli uudismaade üleshaimisa allgaastal
hüüdlause:''Kasvatasime miljon puuda teravilja!''Iga aastaa see
nunber suurenes,kas see aga täiideti,seda ei tea keegi.Peaasi
oli,et see number hästi suur oleks.Siis algas ka silo tegemine
loomade jaoks.Skreepttega uuistati siloaugud,täideti maisi või
päevalilledega.Kõig raskem oli talvel silo kättasaamine.30-40
kraadise talvis kümaga tuli lihtsalt kivestega tükkhaaval silo
august kätte saada.Sama lugu oli heinavirnadega.Need lohistati
talvel lauda juurde traktoritega.Alt olid need rullunud ja
külmunud,pealt kaetud paksu lumega.Viljapõhku ei osatud
kasutada,see põletati peale viljakoristust.Alles hiljem
laudatööiiste tungival pealekäimisel,hakati kasutama
allapanuks.Samuti ei kasutarud loomasõnnikut,ei põldudel ega
aiandis.Ainsana tarvitati lambasõnnikut.Kevadel raiuti lambasõnnik
lautadest tükkidena välja,virnas kuivatati duve jooksul ja kasutati
talvel küttena ahjudes ja pliidi all.Väga omspärane oli
töökorraldus.Hommikuti kogunesid töölised kontori või klubi
juurde.Seal toimus tööde jagamine,see võis kesta 2-3 tundi enne,kui
laiali mindi ja tööl asuti.Need,kel oli kindel töö nagu karjaud ja
laudatöölised,ei pidanud hommikuti kontori juues passima.Teised aga
ei ei teadud kunagi,mis tööle nad sattuvad.Kuna töökäsi oli ikkagi
vähe,tehti kõiepealt kõiige hädavajalikumad tööd.Pealegi püüdsid
kohlikud,eriti naised tööst igati hiilida tööst
kõrvale.
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.