...Puhkepauside ikka kihutasime hobustel võidu ja kui veekogud
olid lähedal,ujutasime hobusid jões või järves.Vahel tegime ratsa
retki arbuusi-ja meloniväljadele,et tuua brigaadile toidulisa.Ratsa
oli ju valvuri eest põgenemine lihtasm.Heinatöö brigaade oli igas
osakonnas mitmeid.Tavaliselt koosnes brigaad 3-5 hanguja-mehest ja
3-5 lohistist ehk 8-10 hobust ja sama palju lohistipoisse.Tööd
tasustai kokkupandud heina koguse järgi ja seda mõõdeti
tsentneites.Iga kuhja valmides käis brigadir koos mõõtjaga ja
mõõtis kuhjad üle.Hiljem kohtoris arvutaii välja kui palju.Eks
tüssati ikka tihti.See segus siis kui habgujaks hakkas üks eesti
noormees,Ervin Sutting,kes elas Letnikis.Ta oli tugev ja tarkusi
oli tal ka.Eestis oli ta õppinud Kohtla või Kiviõli
Raudteekoolis.Temal oii matmaatika peale annet,oskas kõiksugu
arvutusi.Kui brigadiri arvutus oli vale.Mehed läksid kontorisse
arveid klaarima ja said õiguse.Sest ajast,kui mingi segadus
arvestamisel oli,kutsuti ikka Ervin vahekohtunikuks.Sellega võitis
ta täielikult venelaste poolehoiu ja iga brigaad soovis teda
endale.Analoogset heinatööga toimus ka põhukoristus,kuid siiski
laudatöölistel põhk teisejärguline materjal ja enamus
põletatu.Kõige raskemyöö oli siiski laudatöölistel,eriti talvel ja
kõige rängem lüpsatel.Kui noorlooma,-hobuse-ja sigade talitajatel
õnnestus enam-vähem hommikuni magada,siis lüpsjatel seda võimalust
ei olnud.Hommikul kell 2-3 oli äratus,brigadir käis majast majja
ätatamas.Kohe lauta!Talvel tuli kõigepealt rookida lumi usta
tagant,et üldse lauta pääseda.Siis laudatööd:lüpsmine,nõude
pesemine,sõnniku rookimine,ja vedu,looade söötmine,vasikate
lutitamine,piima töötemine,koristamine,loomade jootmine,külmud silo
raiumine slioauus,heinte tassimne,ja muud tööd.See kestis pea
õunani ja siis uus lüpsikord-õhtune.Pealegi eksperimenteeriti
aeg-ajalt nn uute töömeetiditega,lüpsti lehmi 4-6 korda päevas.Siis
ei saanud lüpsjad laudast üldse ära.Oli ikka tobedus.Ükskord lõppes
seegi lollus,saadi aru,et isegi loomalt ei saa seitset nahaka
koorida.Pikapeale siisiki töötingimused paranesid.Kui ehitati
Letnkinisse uus lehmalaut ja sigala,siis rajati nende yarbeks
puurkaev.Kaevati trass ja paigaldati torustik otse lauta.Nüüd
käsitsi vee tassimist enam ei olnud.Seoses trassi kaevamisega on
meeles üks seik.Üks uljas autojuht arvas,et mis kraav see õige
on,tema sõidab selest hooga üle.Paraku lõppes sõid ninapidi
kraavis.Üks võimas''Stalinets''ttraktor käis teda välja
tõmbamas.Paraku nii õnnetult,et auto esisild purunes,seisis see vae
vare seal mitu nädalat,lõpuks viidi kusagile remonti.
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.