Hetk vaikuses on valus.
Kuumas kõrbes surra võib janust.
Need olid vaid sõnad Su huultelt.
Ükskõik ,kes neilt Sult kuuleb.


Mu mõelda soovitasid,
kuid millest?
Ma mõelda ei suuda uuest õnnest.
Sa kiirustad -milleks?


Aja möödudes paranevad haavad,
kuid inimesed mu arme hinges näevad.
Su kingitud asjad silme ette mälestusteks jäävad.



Ükski neist ei suuda vaikida
ja neil nii paljugi on rääkida.
Mul valus ja tahaks ennast sellest tühjaks röökida.
Mind see Sinu öeldud :"Armastan Sind"
Ajab öökima

Meeldib!