Välja, ööse mis pole veel täiesti pime,
eemale seintest ja ekraanidest.
Taevast, kus mõni täheke hele,
tundeid ja tajusi vaagides.
Kuhugi kaugele mere taha
kellegi juurde, kuhu kutsub süda
tahaks lennata mu hing seest ära,
kuid maha jääks keha.
Ja nii katkiselt lähen tagasi tuppa,
justkui vaimu pistaks tagasi pudeli,
öösel kui aeg tundub ei rutta
ümber tahaks luua senise mudeli.
Kuid on tulemas hommik
nagu ta alati tuleb
ning uued uudiste pommid
ja hallid argised mured.
Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!