Jõgi voolab väsimatult
ikka mere poole,
lisab päevi, kuid ja aastaid
oma eluloole.

Elulugu pikk on niigi
nagu jõgi ise,
seda hea on meenutada
läbi voolamise.

Ööd kui päevad muudkui minna
kahe kalda vahel, küllap selle reisi mõttest
jõgi mõtleb vahel.

Kallastel kõik muutub ruttu,
jõgi ikka sama,
miski ei saa ahvatleda
korraks seisatama.

Patīk 6