Ükskord Eedi tõotas endale lendamist õppida. Selleks lõhkus ta ühe vettinud ja tuultes vildunud vineeri ning kloppis kokku tiivad.Ta teadis lennus sedagi, kui tahad õhku kerkida ja seal hõljuda, siis pead pikalt hoogu võtma.Lage koppel tundus olevat paras koht ja sinna kulgeski Eedi tee. Kuid koplis ristus poisike hoovõturada keti otsas tammuva oinas, kellele ei näinud sugugi meeldivat tiivuline olevus. Oina silmis süttis viha. Järsku ropsuga oli ta vaiast pääsenud ning tormaski ulgudes ja möirates Eedi kannul.Eedi jättis tiivad sinnapaika ja katsus jooksust lämbudes end päästa. Kui ta hetkeks õla piilus, nägi poisike kuidas oinas tema tiibu puksis.
Oma jalad on ikka paremad kui tiivad, rõõmustas Eedi.

Patīk 2