loen ja lehitsen sind kui raamatut -
mil lõppu ei tule
mis otsa ei saa
kirun nii end
kui kirjanikku saamatut
kelle väljalase
küll on ju omaette tase
sisaldades zanreid kõiki
mida kuulnd ma iganes -
sõnumit hõisates taevasse põiki
kuid hoides kiivalt sisu eneses
raske loetut läbi on mäluda -
loen mõnda lõiku mitu korda ma
miskit lahti siiski vist mu mäluga-
..lõpuni ei jõua...
järelsõna ei lugeda vist tahakski...
sind ahmin iga rida
kordi tagasi
järjejuttu nõuan
loen kodus
tööl
ja trammiistmel
olen visa
pusin sinuga
vahel vaikides
kuid vahel väsind loetust lõuad...
lappan sind ma himuga
eest taha
tagant ette ...
ei jäta sind
ei jäta riiulile tolmuma -
teen tihti pai
või hardalt kätlen

nii näib
ei saa mul sinust siiber
nii usun Sinusse

oled minu Piibel

Like! 3