Talvisel pööripäeval täpselt päikesetõusul sisenevad päikesekiired paarikümneks minutiks sügavale tunnelisse, mis viib hauakünka sisemusse. See on 4000-5000 aastat vana Newgrange - koht, kus tänapäevalgi käiakse jälgimas pööripäevast päikesetõusu. Vaatemängu näha soovijate järjekord on lausa aastatepikkune.

Iirimaa kuulsaim esiajalooline ehitis Newgrange kannab gaeli keeles nime Uaimh na Gre'ine ehk päikese koobas. Kuigi hauakambri sissekäik leiti juhuslikult tee-ehituse käigus juba aastal 1699, mil selle maa omanikuks oli Charles Campbell, taasavastati Newgrange suhteliselt hiljuti - esimesed arheoloogilised väljakaevamised toimusid ja paiga unikaalsus sai selgemaks alles aastatel 1962-1975. Seetõttu teatakse Newgrange'ist palju vähem kui näiteks Inglismaal asuvast Stonehenge'ist, mis on ligi 1000 aastat noorem, või Giza püramiidist, mis on 600 aastat noorem.

Newgrange'i lähedal paiknevad ka Knowth ja Dowth, kus seisavad samalaadsed künkataolised ehitised - suured inimkätega rajatud kivikangrud, mis on osutunud käiguga matmispaikadeks. Nii Newgrange, Knowth kui Dowth asuvad Dublinist 40 kilomeetrit põhja pool Meath'i krahvkonnas Boyne'i jõe orus. Läheduses paikneb ka kuulus Tara mägi, millega on seotud rohkesti iiri legende ja mida peetakse muistsete iiri kuningate asupaigaks 3.-10. sajandini. Sealgi on säilinud mitmeid eelajaloolisi mälestusmärke.

Kivid ja kujundid

Nagu on kindlaks tehtud radiosüsiniku järgi dateerides, ehitati megaliitne Newgrange 5000 aastat tagasi, täpsemalt - 3200 aastat eKr.

Kividest ja mullast künka läbimõõt on 85 meetrit ning kõrgus 13,5 meetrit. Ühest servast läheb künka sisemusse käik, mis viib oletatavasse matmiskambrisse. Künka ümber paikneb praegu 12 suurt kivimürakat, algselt oli neid arvatavasti 38. Mõne kivi kõrgus on isegi üle kahe meetri ja kivid moodustavad 103,6-meetrise diameetriga ringi, millel oli arvatavasti nii astronoomiline kui kalendaarne funktsioon. Võrdluseks olgu toodud, et Stonehenge'i ringi läbimõõt on "vaid" 97,5 meetrit. Arheoloogide hinnangul rajati kivimürakatest ring tuhat aastat pärast keskse kivikünka püstitamist ning see on samuti omamoodi unikaalne ehitis Briti saartel.

Newgrange'i vundamendiks on vähemalt 97 suurt kivimürakat, mis paiknevad horisontaalselt, moodustades omapärase mördita ehitatud kiviäärise. Kivide lamedad küljed on ülespoole, pikim neist on 4,5-meetrine, lühim 1,7-meetrine. Omapärane on ka see, et kive ei ole töödeldud, vaid need on paigaldatud looduslikul kujul. Umbes 70 protsendil äärisekividest on siiski eristatav sisseuuristatud ornament - spiraalid, siksakid, kaared, ussi- ja tähekujulised märgid, ringid, mille keskel punkt, rombid ja teised sümbolid. Kõige levinumad kujundid kividel on rombid ja siksakid. Kuulsaim taolistest kividest seisab sissekäigu juures ning sellesse on uuristatud kolmekordne spiraal, kaksikspiraal, kontsentrilised poolringid ja rombid. Samalaadseid märke ja sümboleid on leitud ka näiteks Bretagne'is Prantsusmaal, Man'i saarel (triskelion) ja Anglesey saarel Põhja-Walesis. Kolmekordne spiraal on ilmselt Iirimaa kuulsaim megaliitne sümbol, mida ekslikult peetakse keltide omaks, kuigi on teada, et keldid saabusid saarele alles 2500 aastat hiljem.

Valgus tunneli lõpus

Newgrange'i sissekäigu kohal on väike, 25 cm kõrge katuse- või laeavaus, mis on kavandatud ning ehitatud erakordse täpsusega. Seetõttu jõuabki tõusev päike künka keskosa suunas veidi tõusva käigu lõppu, aga seda üksnes aasta lühimal päeval, seega siis talvisel pööripäeval ehk 21. detsembril ja ainult umbes 17 minutiks. Kogu ülejäänud aasta valitseb 19-meetrises tunnelis pimedus. Esmakordselt pärast mitmetuhandeaastast pausi jälgis seda astronoomilist fenomeni aastal 1967 grupp arheolooge, keda juhtis professor Michael J. O'Kelly. Sai selgeks, et Newgrange ehitatigi, pidades silmas päikese tõusu talvisel pööripäeval. Seega on tegemist ühe vanima astronoomilise ehitisega maailmas. Praeguseks on kindlaks tehtud, et kambri tagaseina valgustatus oli täiuslik Newgrange'i ehitamise ajal 5000 aastat tagasi. Seoses Maa pöörlemistelje kalde muutusega tuhandete aastate jooksul - ehitamise ajal oli see 24 kraadi, praegu 23,5 kraadi - on olud veidi muutunud, kuid päikesekiirte tee on hästi jälgitav ka tänapäeval.

21. detsember on tegelikult kuupäev, mil sündmused Newgrange'is kulmineeruvad - valgus läbib käiku ka varem ning hiljem, vahemikus 19.-23. detsember. 21. detsembril algab vaatemäng mõni minut enne kella üheksat: algul tungib käiku peenike valguskiir, järgneva 5-6 minuti jooksul kiirtevihk laieneb ja läheb valgemaks. Siis hakkab valgus hääbuma ja vähem kui 20 minutiga on kõik läbi.

Et sündmus on sedavõrd erakordne ja kohapeal mahub seda korraga jälgima vaid 20 inimest, korraldatakse soovijate vahel loterii. Sooviavaldusi saab saata lähedalasuvasse Bru' na Bo'inne'i külastuskeskusesse, näiteks 2005. aastal laekus neid 27 000.

Newgrange'i algse otstarbe üle vaieldakse siiski tänini. Kas oli see seotud pigem rituaalsete matustega või tähistati seal päeva lühenemise lõppemist ja pikenemise algust ehk aastavahetust?

Küngas ja selle ehitajad

Kogu Newgrange'i käiku vooderdavad lamedad kivimürakad, mis on kaunistatud sisseuuristustega. Käigu keskmine kõrgus on 1,5 meetrit, sügavamal, kambri juures on käik kõrgem. Kive on vasakul küljel 22, paremal 21 ning laes 17. Niisiis on Newgrange üks väheseid nii vanu säilinud katusega ruume maailmas. Vihmavee katuselt ära juhtimiseks on rajatud spetsiaalsed kanalid. Newgrange'i katus ei ole muuseas seni läbi tilkunud. Laekividest suurim paikneb avause juures ning seda võidi kasutada avause sulgemiseks.

Ristikujuline kamber käigu lõpus on 6,5 x 6,2 meetrit suur, sellel on kolm soppi ja karniisidega lagi, mis asub kuue meetri kõrgusel. Ka kambri lagi on säilinud nii, nagu see ehitati, peaaegu ilma parandusteta. Ehitusel ei ole kasutatud mörti, kivide vahed on täidetud peene mereliiva ja põletatud pinnasega, mis kaitseb künka sisemust vee ja niiskuse eest. Sopistustes asuvad kolm massiivset kivist nõgusust, millel on ilmselt olnud rituaalne tähendus ja otstarve. Keskkambris teostatud väljakaevamistel on leitud kahe matuse ning kolme kremeerimise jälgi, samuti koeraluid, ripatseid, helmeid, luust peitleid, luunõelte fragmente, Rooma-aegseid münte.

Newgrange'i käik on paarkümmend meetrit pikk, seega läbib see vaid kolmandiku künkast. Milleks siis ülejäänu? Teisi käike Newgrange'is seni avastatud ei ole, kuigi künka kaguosas asub silmatorkav valgest kvartsist ja graniidist sein, kus arheoloog Michael J. O'Kelly aastail 1962-1975 püüdis leida teist käiku. Näiteks analoogsel ehitisel Knowth'is ongi kaks käiku, millest üks on orienteeritud itta, teine läände, mis vastab päikesetõusule vastavalt kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Need käigud, pikkusega 34,2 ja 40,4 meetrit, ei ole erinevalt Newgrange'i omast siiski sirged.

On arvatud, et Newgrange'i ehitati 300 mehega 30 aastat. Suured kivid, millest mõni kaalus kuni neli tonni, toodi kohale arvatavasti 8-12 kilomeetri kauguselt, väiksemad isegi 40 kilomeetri kauguselt. Arvutused näitavad, et ehituskivid kaalusid kokku 200 000 tonni, neist tonniseid ja raskemaid lamedaid kive oli 550, enamiku kivide läbimõõt jäi vahemikku 15-23 cm. Newgrange'i ehitajate kohta pole mingeid andmeid ega tea me midagi ka sellest, kes ehituse algatas või mis otstarbel selline uskumatult suur töö ikkagi ette võeti. Ent olid need muistsed ülikud või preestrid - veendumus oma ettevõtmise vajalikkusest pidi neil igatahes olema erakordselt tugev, et teha taolisi pingutusi. Rauda ju tollal veel ei kasutatud. Suuremad kivid toodi mäe otsa, mis on tunnistuseks, et ehitajatel pidid olema nii vajalikud oskused kui organiseerimisvõime.

Nagu teistes eelajaloolistes paikades, on ka Newgrange'is leitud väiksemaid, ilmselt suurega seotud hauakünkaid - üks sissekäigust idas, teine läänes.

Püha paik

Et Newgrange'is on leitud vaid kuue inimese jäänuseid, kaheldakse, kas see on olnud ainult matmispaik. Pigem võib tegu olla rituaalseteks toiminguteks kasutatud pühapaigaga, kuhu võidi matta tähtsaid inimesi. Päikese kummardamine oli sel ajal laialt levinud, seega võis olla ka nii, et surnu toodi talvisel pööripäeval ajutiselt kambrisse, et lasta jumala valgusel tema peale paista. Ning viidi pärast seda tegelikku matmispaika.

Newgrange'is võib leida mõningat sarnasust Egiptuse püramiididega, kuigi esimene neist ehitati alles viis sajandit pärast Newgrange'i. Kahjuks ei ole tollaselt Iirimaalt, erinevalt Egiptusest, säilinud mingeid kirjapanekuid ei papüürusel ega muul materjalil, mis toimunut selgitaksid. On ka arvatud, et matused on hilisemad ning algselt olid Newgrange'i tüüpi rajatised otsekui hiiglaslik kalender, mis andis teada aasta möödumisest ja ka sellest, et elurütm jätkub etteennustataval moel. Erinevad ehitised ümbruskonnas moodustasidki suure kalendri, Newgrange oli sellest vaid üks osa. Igatahes pidid ehitajatel olema märkimisväärsed teadmised astronoomiast. Tuli ju täpselt välja arvutada päikesetõus selles konkreetses kohas talvisel pööripäeval ja oma plaanid ka teostada.

Kambrist endast vaadeldi ilmselt ka Päikest - selle vastas asuvat mäge kutsutakse Punaseks, punane aga on päikesetõusu värv. Oletatud on sedagi, et kambrist jälgiti ka Veenuse liikumist selle 8-aastase tsükli jooksul. Kuugi on oma 19-aastase tsükli vältel periooditi samas asendis ja sama tõusuasimuudiga kui talvise pööripäeva päike.

Nimed ja legendid

Newgrange'i nimi on pärit aastast 1142, kui see oli osa Mellifonti kloostri munkadele kuuluvast farmist - neid farme kutsuti grange'ideks ja alates 14. sajandist on see koht tuntud kui New Grange.

Varases iiri mütoloogias teatakse Newgrange'i mitte ainult kui arvatavat eelajalooliste Tara kuningate matmispaika, vaid ka kui Iirimaal elavate müütiliste olendite Tuatha de Danann'i ehk jumalanna Danu rahva kodupaika. Jumalanna Danu rahvas püstitas Newgrange'i oma juhi, patriarhaalse jumala Dagda Mör'i matusepaigale ning see oli ka tema poja, armastusejumala Aonghus of the Drugh'i kodu. Legendide kohaselt on Newgrange'ist pärit ka kangelane Cu'chulaiun ning siin asub tema vaimse isa Lugh Lamhfada (Lugh of the Long Arm ehk Lugh Pikk-käsi) matmispaik. Kuhilaid teatakse ka kui sidhe'ide ehk haldjate kalmusid.

Ka Newgrange'i ümbrus on seotud huvitavate legendidega - lähedal on jumalanna Dagda ase, Nechtain'i naise Bo'inne'i haud, suure koletise Mata org ja hauaküngas, mitmeid fallose kujuga kivimürakaid. Läheduses paikneb ka U-kujuline iidne tseremooniate läbiviimise koht, kus samuti leidub rohkesti dekoreeritud kivimürakaid.

Newgrange'i ümbruses talvituvad Islandilt saabuvad kühmnokk-luiged, mistõttu teatakse selle paiga kohta ka palju luikedega seotud müüte.

Alates 1993. aastast on Newgrange kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Newgrange'i külastab aastas üle 200 000 inimese ja see teeb paigast Iirimaa kõige populaarsema arheoloogilise monumendi.