Tsau teen sisi uue osa:)Head lugemist,ande hinne ja komm ka;)UUed lugejad ootatud:)Levitage juttu!!!

Eelmisest;Laura seadis end hotellis sisse,üüris auto ja hakkas uurima teed Mitchi valdustesse.See paikanes kõigest 7miili kaugusel saarekeskusest.Tee oli imekena ning istantused haljaste küngaste vahel kuulus ta nagu teise maailma.

Uus osa;Jõudnud värava juurde ,nägi Laura toredat valget Hisaania stiilis eramut.Ilusate muru väljakul olid purkskaevaud.Varem ei ole kunagi tal,tulnud valveteenistust petta.Ta ei osanud,valetada ega,sallinud valet,kuid seekord otsustas riskida.Ta peatus valvuriputga juures ,tutvustas end Mitch Rayani pruudina ning ulatas naeratates passi ja autojuhiloa.Valvur kõhles pisut aga lasi ta sisse

Laura sõitis aeglaselt mööda käänulist teed maja poole.Ta hakkas taas kahtema.Ent oli juba hilja.Välis uks avanes ja terassile ilmus neiu,kelle nimi nagu Laura juba teadis oli Bettina Rayan.

"Kas saan ted millegiga aidata?"Neiu näis sõbralik.Aga seda ei saanud öelda külguksest väljunud koerte kohta.Need urisesid tigetalt.Laura lõi verest välja.

"Mu nimi on Laura "alustas neiu,Mitch ütles et helistab teile?"

Tüdruk vaatas talle murelikult otsa."Te tunnete mu venda"?Siis pöördus ta teenri poole ja käistis et too loomad ära viiks.

Laura tõmbas hinge ja ronis autost välja.Kerges kirevas kleidis ja pikkateheletate juustega nägi ta välja nagu ta oleks asutunud maha reklaamiajakirja kaanelt.Smaragdrohelised silmad sädalesid.

Jah ma tunnen su venda ja loodetavasti päris hästi.Oled kindel,et ta ei helistanud?Tüdruk oli ilmselt segatuses...."Ei"

Ent Laura ei andnud tale mõtlemsiaega."Hea et see nii on mõtles Laura"."Aga mida nüüd siis teha?""Ma vist pean sulle ära rääkima.Vaata,ma olen tema pruut.Me kavatsema abielluda".Mõni hetk valitses vaikus.Siis jooksis Bettina trepist alal ja kallistas külalist.

"Oi Laura kui vahva!"hüüdis Bettina.

"Mis on vahva?"küsis mehehääl kes oli trepile tulnud.See oli ta vend.

"Harisson see on Mitchi,pruut Laura".

"See veel puudus".Noormees heitis Laurale külma pilgu."Küll see juhtus ruttu,aga maei osanud arvata,et nii pea,kuulutas Harisson.

"Harisson"pahandas Bettina."Kas siis nii peab külalist vastu võtma"?Ta vangutas peab ja vabandas venna pärast.Astuge sisse me just pidime lõunasöögi alla midagi rüüpama.

Alles nüüd taipas Laura et kell on neli.Tuleb kiirustada,et õhtuks vajalik aine kokku saada."Tänan Meelsasti".vastas Laura.

Nad suundusid mööda pikka koritori võõrastetuppa.Seal olid valged seinad.Mis olid voodertatud punasest puust paneeliga.Kamina ees seisis sinise siidiga kaetud tugitoolid.Samasugused kaardinad raamisid aeda avanevat parntsuse akanaid.Kõik rääkis rikkusest.

"Mida sa Jood"küsis Harisson."Palun pisut valget veini"vastas Laura automaatselt.,püüdes samalajalmeelde jätta üksikasju.

"Niisiis kuidas te Mitchiga tutvustite?"

"New Yorgis",vastas Laurasilmagi pilkutamata.Ta oli juba mitu kordapeas läbi kedrand kuidas ta kõike räägib.Aga valetada oli ikkagi raskem."Kus" sekkus Bettina.

"Ühes diskoteekis"vastas Laura.Bettina naeratas."Ma ei teadnudki,et Mitch käib dikoteekides."

"Raske uskuda,et Mitch käislõbutsemas."lisas Harisson."Tõsi,mis tõsi"lisas Bettina."Tahaksin väge et teilläheks kõik,hästi"

"Mitch,vist ütles et teamaga on raske läbi saada?"lisas tüdruk.

"Mitch ütles ,et ta elu on mitmekesine....."

See ajas Harissoni naerma."Aga ma tunnen Mitch üsna lühikest aega "lisas Laura.

Harisson segas nendele vahele ja küsis"Kus on siis mu vennas?"Minu teada ei kavatsenud at täna tulla?

"Ei kavatsenudgi,"kinnitas Laura otsekohe.Siis kogus ta julgust ja prahvatas;Nii ta vähemalt tahtis teileöelda.Tegelikult,aga tahtisme tulla päev varem ja teid üllatada.Paraku,aga tal tuli midagi ette tööasjuas ja ta tuleb hiljem.Ja ta ütles et am võin siia tulla ja saart vaatada lisas Laura.

"Mitch ütles nii"Bettina silmad olid imestuses suured.Laura tundis end punastavat."Jah,mis selles,siis nii erilist on?"

Nüüd sattus Bettina juba segatusse."Oh ei midagi .

Jutu teemat muutes küis Bettina Lauralt:"Kus su pagas on?".See küsimus tuli Laurale ootamatult.ta oli kavatsenud istantused peatudaainlut mõne tunni.Kõik peale kaamera oli jäänud hotelli.

"Pagas?"Nüüd mõtles Laura ruttu mingi vale välja ja lausus ;Te ei uskusks sedanagunii...

Bettina"Teie pagas kadus lennukis?

"Jah "vastas Laura kus te teatsidte?

Bettina"Seda juhtub pidevalt."

Oh mul vedas mõtles Laura.Siis Bettina küsis"Kas Mitch tulev ,ei tule?

Miks ta peaks äkki tulemata jätma?Kõik pöördusid korraga madala mehehääle suunas.Laura vaatas varajasse hämaruse ja ta süda seiskus hetkeks.Ukseava seisis ei keegi muu,kui Mitch Rayan.Valges särgis ,spordijakis,valgetes pükstes,kaks kohvrit näpus,otsekui oleks ta asja lennukist väljunud.Silamalused sisined,nagu väsinud inimestel,lõug habametüükas.Mees asetas kohvid maha ja ajas end sirgu.

Laura süda langes.... kinga.ta asetas tahtmatulöt klaasi lauale ja tõusis.Mõne hetke nad silmitsesid teineteist ja siis astus mees tuppa,millegi üle mõtiskeltes.

Laura põleved jõnksatasid.Aeg näis peatuvat.Ta vaatas sõnatult kuidas,mees tema poole astus.

"Mitch vanapoiss!Juba kodus?Harissoni hääl tõi Laura tegelikussese tagasi.Vennad olid täiesti erinevad jõudis ta vaadata.Bettina lipas vanema venna juurde"Mithc !Sa tulid tagasi!Vend süleles teda.

"Kuidas käsikäib,tüdruk?"

"Väga hästi.näe Laura tuli,lisas ta häbelikult.

"Ma näen".

Mehe põlevad silmad vaatasid Laurat üle Bettina pea.Bettina vabanes lõpuks venna sülelusest.

"Noh"sekkus Harisson laisalt "Kas te ei suudlegi?

Nii loodan ,et meelib;)Vabandan kirjavigade pärast.

Like! 7