Roosas puude vahel
silm peatub linnul kahel,
mustavalge kirjud,
on need totakad linnud.
Istuvad õitemeres,
päikesepunas kui veres.
Kõndides mõtlen vaid,
kuhu mu kallis küll said!
Kuid paremaks see miskit ei muuda,
sest tulla veel lihtsal ei suuda.
Olemine hea võib ju olla
aga ometi tuleb mul tulla.
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!