tean vigu olen teinud sest ma pole perfektne
kuid miks jään teistele ainult mina ette
kõik märkavad minu silmis väikest pindu
kuid enda silmis palki ei märka keegi ju
sahh matt nagu alati, kuid seekord minu kahjuks
te ei märka endi vigu, need jäänd egoismi varju
lugu näkku teil karjub, inimestest teine vaatlus
kelles antopaatsus valitseb, kes eales ei maandu
Ma olen püüelnud selle poole, et oleks kergem
te kadedus suur, mu saavutused uputab merre
te ei hooli kellegist, kui vaid endataolistest
mõteldes, et pannes munni siis te pole nagu teised
MU vead on saatuslikud mulle, mitte teile
homme olen see kes polnud täna, täna see kes polnud eile
ja te jääte ikka omamoodi sihituteks
mõnitajateks, ehk äkki provite rivistudes?
siis toimuks esimene samm millegi poole siin
sest hetkel ka teil värdjatel puudub distsipliin
arvate olete keegi, kui ainsaks asjaks te sarkasm
ehitate teist korrust, kui endal puudu on karkass

Enda arust olen kõik teinud oma elus õigesti,
aga tihti olen kui vedur mis rööbastelt maha sõideti,
maailm ruttab edasi, ma jään maha vigadega,
kõige sita pärast, mis oli, ma raisk, vihkan seda,
olen üksi, sest kõik teised hoolivad vaid endast,
saan ka üksi hakkama, pööran värdjatele selja,
saage aru, te kõik olete veatud vaid omaarust,
ainsad prioriteedid on need mis teil endil toovad kasu,
jumalal läks midagi persse, kui ta maailma looma asus,
või sihilikult kasutas sel hetkel halbu komponente,
te näete teineteises ainult suurimaid oponente

Like!