Ma kirjutan loo, mis on kunagi juhtund,
kuid sellele mõeldes ma alati kohkun.
See oli nii jube,kurb ja kole,
kuid kahjuks kellest jutt- teda enam ei ole.
Ta oli mu onu, ei, rohkem kui vend, alati ohverdas minu eest end.
Aitas mind palju, näitas mul teed-
tegi kõike seda oma väikesel eluteel.
Mälestusi sinust on rohkem kui enam,
sa andisid mulle tuge. Miks sind ei ole enam?
:(
tunnen kaasa!