On minul vaja, vaigistavat süsti.
Mu süda lekib ja tugev olla kästi.
Sinu pärast mul paha hakkas,
sest su süda mind armastamast lakkas.

Rebisid puruks, rebisid pooleks,
jätsid mu julmalt saatuse hooleks.
Loodan, et mädaned, aastaid põrgus,
siis mu hingele laskub kergus.

Sa oled tühine, ei midagi väärt,
Rooma jah , rooma, mööda tänavaäärt.
Rohkem pole kirjeldada muud.
Hoia must eemale, vana luud! Ma igatsen taas sind,
ei tea kas sina ka mind.
Ära iial valeta mulle,
sest seda eal ei teeks ma sulle.

Põnevusega ootan uut kohtumist,
kurbusega jälgin lahkumist.
Kuigi lahkuda ma ei taha,
pole lihtsalt miskit teha !

Ütle kas armastad sa mind,
mis on sinu armastuse hind?
Valed on küll magusad,
kuid lõpuks siiski valusad.

Kui valesti on midagi,
siis teata seda mullegi
Sinuga tahan ma kohtuda,
Ning iial mitte lahkuda.

Mis teha, see on meie saatus,
Sama valus kui elu kaotus.
Hiljem siiski lahkuma peame,
sina ja mina, mõlemad teame.

Like! 2