Elasid kord kolm põrsakest, kes õppisid ühes keskeriõppeasutuses kokaks. Kaks õde - Senni ja Lonni olid tublid ja töökad, kuid kolmas, see Manni oli natsa laisk. Selle asemel, et õppida näiteks süldi valmistamise tehnoloogiat, kolas ta mööda baare ja kohvikuid. Õed püüdsid teda küll veenda, et nii pole ilus, kuid põrsale oli see nagu hane selga vesi. Ta röhkis nõusolevalt Senni ja Lonni jutu peale ja kui õhtu saabus, lõi oma sõrad läikima, värvis harjased, keras sabakese koketselt rõngasse ja läks linna peale...
 Ühel õhtul kui Manni baarist tuli, oli ta erakordselt elevil. Juba uksel kuulutas ta valju häälega:
" Teate, sõsarad, milline kutt mul on! kuidas ta riides käib, oi issand! Ma ütlen - mitte Hunt vaid unelm...!"
"Mis Sa ütlesid? Hunt???" päris Senni üllatunult.
"Jaa. Tema nimi on John!"
"Oi, Manni, sellest tüübist hoia küll eemale! Tead ju ise ka, mis ta Punamütsikesega tegi," ütles Lonni.
"Ah, Te olete lihtsalt kadedad. Oleks Teil selline boyfriend, oleksite õnnega koos!" vastas Manni ninakalt ega pannud õdede hoiatust millekski.
Aeg läks. Manni oli õppimise päris unarusse jätnud, iga päev käis muudkui oma Hunduga kohtamas.  Õhtuti ei jõudnud ta enam kunagi öörahu ajaks ühiselamusse tagasi. Komandant Karu oli väga pahane ja ähvardas kursuse juhile ära rääkida, kui põrsas ei lõpeta sisekorra eeskirjade rikkumist. Sellest esialgu aitas.
Aga ainult mõneks ajaks...
Ühel päeval kutsus Manni Johni enesele külla. Õed olid nädalavahetuseks maale sõinud ja terve tuba oli vaid Manni käsutuses - seega siis nüüd nende kahe päralt... No loomulikult plaanisid nad veeta väga hubast õhtut!
Kui kell sai 23.00 ja tervest ühiselamust hakkas kostma öö rahule omast norinat, avas Manni ettevaatlikult akna ja aitas Johnil sisse ronida. Kavaleril oli kaasas kott, mille ta tasakesi nurka asetas. Siis aga polnud enam sõnadeks mahti, noored embasid teineteist ja suudlesid...
 Mõne aja pärast, õrnustest väsinuna, kuid õnnelikena, küsis John:
"Kuule, kullake, kas Sul siin keeduvõimalus on?"
"Elaktripliit on. Aga mis siis?"
"Armastan Sind, kallis, nii väga, et tahaks Su kohe üleni nahka panna! Ma ei suuda Sinuta elada," ägas John kirglikult, ise samal ajal kotist välja õngitsetud panni rasvatades. Lauale oli juba tekkinud ka purk mulgikapsaid ja kartuleid.
Komandant Karul ei olnud tol õhtul millegipärast und. tehes majas ringkäiku, meenus talle, et Senni ja Lonni olid palunud Mannil silma peal hoida. Ähkides ronis Karu trepist üles ja silmas, et koridori lõpus oleva ukse alt paistis valgus. "Ei tea, mida see  Manni nii hilja veel teeb?" arutles ta." "Lähen vaatan järele."
Karu hiilis kuulmatult ukse juurde, surus kõrva vastu luku auka ja...
"Tohoh. Mis see siis on! Kellega ta räägib? Huvitav, huvitav... Asja tuleb uurida!"
Ning ta koputas uksele. Sees jäi vaikseks. Karu koputas uuesti - ei mingit vastust. No siis ei mõelnud komandant enam pikalt, tugeva hoobiga lõi ta ukse maha. Karul ikka karu jõud! Ta jõudis veel näha Hundi saba, kui see aknast välja hüppas ja plagama pani.
Manni kössitas voodis ja nuuksus. Karu vaatas teda kaastundlikult ja küsis:
"Mis ta Sust tahtis?"
"Ära tahtis süüa, " luksus põrsake nutuga pooleks.
"Ise oled süüdi, kes käskis Sul temaga sehkendada. Tead ju küll, koka eriala õpilane, nagu Sa oled, et sellistel käib armastus kõhu kaudu. Aga mis Sa enam nutad! Hunt läks ju ära ja kõik on korras, midagi ju ei juhtunud..," trööstis Karu.
"No aga sellepärast ma nutangi..." ja uue hooga tihkus põrsake tönnida.
kui Senni ja Lonni maalt tulid, oli Hunt juba tabatud. Ta kahetses oma süüd ja lubas end parandada. Teda usaldati ja asjale ei antud ametlikku käiku. Ning peab mainima, et Hunt õigustas usaldust: elu sees ei võtnud ta enam sea liha suu sisse. Ta spetsialiseerus ümber kitsetalledele.
Aga ei jäänud Mannigi endiseks laisaks ja edavavõitu plikaks. Ta muutis põhjalikult oma käitumist ning hakkas hoolega õppima, et elus läbi lüüa ja eriala omistada. Järgmisel kevadel lõpetaski piiga kooli. Lõputööks valmistas Manni nõnda maitsva kana prae, et Rebastest koosnev komisjon limpsis keeli...

HEAD  LÄHENEVAT SEA AASTAT KÕIGILE !!!

Like! 3