____________________________________________________________

#14 Nägin, et Nick otsis mind. „Kas ma võiksin esimesena valida?“ küsis Nick Marcilt. Onu noogutas. „Ma valin nende kapteni, Annabella,“ ütles Nick ja vaatas mulle otsa, endal naeratus näol.

#15

Vaatasin teda vihase näoga. „Kas ma ei võiks olla Coco’ga?“küsisin onult. „Miks sa temaga tahad olla? Kas sa siis ei taha oma vennaga olla?“ päris Marc minult. „Sest Coco saab ainukesena viipekeelest aru ja ma ei taha Nickolasega ühes grupis olla,“ vastasin. Onu noogutas ja ma läksin Coco juurde. „Hei,“ ütles Coco, kui ma tema juurde jõudsin. Viipasin käega talle vastu.

Inimeste valimine läks päris halvasti. „Kuna me ei saa segagruppe kokku, siis teeme tantsugruppidega. Otsige oma õige tantsugrupi liikmed ülesse ja jääge juhiseid ootama,“ lausus Marc. Kohe läks suureks siblimiseks.

Varsti olid kõik inimesed õige grupi juures. „Ma annan igale grupile paberi, kus peal on ülesanded. Lahendage need ära. Viimaseks ülesandeks olge siin saalis,“ rääkis Marc ja jagas samal ajal lehti. Lehel oli seitse ülesannet.

Vaatasime kõik punktid läbi ja esimeses kuues olid üks kuni neli tantsuliigutust või –sammu. „Ma ei saa aru, mis esimeses ülesandes teha tuleb,“ ütles Nataly. „Esimesed kuus ülesannet on nagu omavahel seotud,“ pakkus Beck. Beck’il on õigus. Esimesed kuus ülesannet on omavahel seotud, aga ma ei tea kuidas. Ma nagu oleksin seda laadi ülesannet varem näinud. Mõtle, Bella, mõtle. Käes. Ma olen sellist teinud koos…Nickiga. Lasin pilgul üle saali käia, et Nicki leida. Ka tema otsis mind. Ta silmad läksid suureks ja ta vaatas korraks tema grupile antud paberit. Kurat. Ta teab ka seda ülesannet ju.

Krabasin lehe teiste nina alt ja jooksin Marci juurde. Keegi jooksis mulle järgi. Pead natukene keerates, märkasin, et selleks oli Chanelle. „Nuputasid esimese ülesande välja?“ küsis ta minult. Noogutasin. Ta ulatas mulle ühe võtme. „See võti on selleks, et seda ülesannet täita. Leia lukuauk, kus see võti ukse lahti keerab ja…“ edasi ma ei lasknud tal rääkida, kui ma juba jooksin ukse poole. Vaatasin korraks selja taha ja nägin, et Chanelle rääkis teistele midagi. Varsti tulid kõik jooksuga minu juurde ja me läksime koos otsima võtmele õiget lukuauku.

Korraks selja taha vaadates nägin, et ka Nick rääkis Marciga ja sai temalt võtme. Nüüd on meil kiire. Aga ma ei tea ju, kuhu minema peab. „Bella tule juba. Me peame teisele korrusele saama ennem neid,“ hõikas Elle mulle. Jooksin neile järgi teisele korrusele.

Proovisin kohe esimest ust, aga see polnud õige. Samamoodi läks ka teise ja kolmanda uksega. Neljas uks oli õige. Jess õige uks. Kohe, kui uksest sisse saime, keerasin ukse uuesti lukku. „Ja mis nüüd edasi? Sina said ülesandest aru, aga meie mitte,“ rääkis Kellen. Pööritasin silmi. „Kas ma oleksin pidanud saalis seletama?“ küsisin viipekeeles temalt, aga ta ei saanud aru, mis ma ütlesin. „Ta küsis, et kas ta oleks pidanud saalis seletama ülesannet?“ tõlkis Chanelle Kellen’ile. Poiss ainult noogutas. „Ja kas oleks olnud parem, kui teine võistkond oleks võitnud?“ esitasin ma talle uue küsimuse. Chanelle tõlkis talle uuesti, mida ma küsisin. Nüüd poiss noogutas. „Okei. Hakkame tööle, muidu teine võistkond võidab,“ kamandas Vicky meid.

Leidsime ruumist, kus me olime, maki ja plaadi. Panin plaadi makki ja muusika mängima. Vaatasime veel lehelt sammud ja liigutused üle ning hakkasime kava kokku panema. Saime selle poole tunniga valmis.

Liikusime saali poole. Me olime seal esimesed. „Ootame teised ka ära ja siis vaatame, mis te kokku saite,“ lausus onu. Harjutasime veel paari tantsusammu laval, kuniks teised tulevad. Mõne minuti pärast olid ka teised grupid kohal. „Tore, et te kõik valmis saite. Ma ikka loodan, et te saite ülesannetest õigesti aru. Nimelt olid esimesed kuus ülesannet omavahel seotud. Te pidite nendest sammudest ja liigutustest kava kokku tegema,“ rääkis onu. Vaatasin saalis olnud inimesi ja nägudest sain aru, et nad said ülesannetest aru. „Iga grupi kapten tuleb siia ja valib laua pealt ühe tagurpidi oleva lipiku. Lipikul on peal numbrid. Seal paberil on kirjas, mitmendana te esinete. Numbrid on segamini,“ seletas Marc meile. Läksin laua juurde, kus lipikud olid ja võtsin sealt ühe. Läksin koos sellega oma grupi juurde ja näitasin neile seda. „Me oleme kuuendad. Päris hea,“ lausus Megan. Noogutasin. „Meie oleme ennem teid ehk viiendad,“ ütles “Blue Dancer“ite kapten. Pööritasin silmi.

Vaatasime teiste esitusi. Neil olid päris head kavad välja mõeldud. Kord jõudis Nickolase grupi kätte. Nende kapten naeratas mulle kavalalt. Mis neil plaanis on? Muusika pani mängima ja nad hakkasid tantsima. MIDA? Kuidas nad võisid ja said?

„See on ju meie väljamõeldud kava. Nad piilusid meid, aga kust?“ küsis Chanelle vihaselt. „Lähme,“ ütlesin põhiliselt Chanellele ja Vickyle ning hakkasin ees minema. Teised tulid kohe minu järgi. Läksime saalist välja. „Kuidas nad võisid?“ vihastas Vic. „Meil pole aega mõelda. Tehke minu järgi,“ sõnasin tüdrukutele. „Tehke Bella järgi,“ ütles Chenelle teistele. Kõik võtsid kohad sisse ning ma hakkasin neile liigutusi näitama.

Saime tantsu enam-vähem selgeks, aga see on päris hea tulemus kolme minuti kohta. Ma loodan, et keegi samme ära ei unusta. Liikusime saali enesekindlalt. “Blue Dancer“ just lõpetas tantsimise. „Tänan kava eest,“ ütles nende kapten mulle. „Me veel näitame teile,“ sõnas Rayan vihaselt.

„Järgmised esinejad lavale,“ ütles Marc. Liikusime lavale ja võtsime kohad sisse. Vaatasin kavalat “Blue Dancer“ite kaptenit ja naeratasin talle. Noogutasin onule ja ta pani muusika mängima. Alustasime uue kava esitamist.

Lõpetasime ja ma vaatasin “Blue Dancer“ite kaptenit. Ta oli vihane. Mina ainult naeratasin talle. „Me tegime ära!“ kilkas Carmen. Meil ei läinud kordagi sassi. Läksime lavalt minema ja vaatasime teiste esitused ka ära. Käes oli seitsmenda punkti aeg.

Marc hakkas iga grupi juures käima. Varsti oli ta meie juures. „Kes teil viimast punkti tuleb tegema?“ küsis ta meilt. Vaatasin grupi liikmeid ja siis vaatasid nad üksteisele otsa. „Bella,“ ütlesid kõik kooris. „Hea küll. Mine lavale. Ma tulen ka kohe,“ sõnas onu mulle ja ma noogutasin talle vastuseks. Läksin tagasi lavale, kus ma mõnikümmend minutit tagasi olin.

“Blue Dancer“erid tuli esindama ei keegi muu, kui nende kapten. Varsti olid kõikide tantsugruppide esindajad laval. „Ülesanne on lihtne. Esimene näitab ühe liigutuse ja igaüks lisab juurde ühe liigutuse. Välja langeb see, kes ajab sammud sassi või unustab midagi ära. Kuni lõpuks jääb alles kaks ja nad võistlevad omavahel, kes kauem vastu peab ja samme sassi ei aja ega ära ei unusta. Edu teile ja alustage,“ ütles Marc ja liikus lava ette, et meid vaadata.

“Blue Dancer“ite kapten oli esimene ja ta tegi päris keerulise liigutuse. Teised lisasid ka keerulisi liigutusi, aga mulle polnud see probleem. Vahepeal langes paar inimest välja. Varsti oli kord minu käes. Ma olin rivis viimane. Tegin vajalikud liigutused ära lisasin ka ise ühe juurde. Päris mitu ringi tuli teha, kui alles jäi kaks inimest- mina ja “Blue Dancer“ite kapten. Kõik lisasid raskeid ja keerulisi elemente, aga ma mulle need probleemiks ei olnud.

„Kas me peame tegema otsast peale või jätkame seda, mis meil hetkel on?“ küsisin onult. „Ma arvan, et jätkake seda, sest kui te otsast peale alustate, siis läheb väga pikale,“ seletas Marc. Ei läheks. Kuna oli minu kord, siis ma tegin vajalikud liigutused ära ja lisasin asja, mida minu teada keegi teha ei saa- õhus teha neli saltot. Tegin ära ja vaatasin otsa poisile, kes minu vastas oli. Tal oli suu ka lahti, aga ta pani selle kohe kinni. Vaatasin ka teisi saalis viibijaid ja kõigil olid imestunud näod peas ning mõnel ka suud lahti. „Mitu saltot sa tegid?“ küsis poiss minu käest. Näitasin talle nelja näppu. Ma ei usu, et ta selle ära teeb.

Ta hakkas liigutusi tegema ja kui ta saltode juurde jõudis, ootasin huviga, kas ta teeb neli saltot ära või mitte. Üks, kaks ja kolme ei tulnud. „Me võitsime,“ näitasin Chanellele ja Vickyle viipekeeles. Kohe ütlesid nad seda ka teistele ja kõik olid rõõmsad. „Meil on võitja selgunud,“ ütles Marc. Jooksin lavalt minema ja oma grupi juurde. „Me tegime ära. Õigemini Bella tegi,“ juubeldas Luc.

„Nüüd puhake natukene ja siis hakake vaikselt tantse harjutama. Varsti tuleb veel väikseid võistluseid. Bella, kas sa saaksid korraks siia jääda?“ lausus Marc, ennem kui me saalist lahkusime. Kui saal tühi oli, läksin onu juurde. „Kui sa soovid, siis ma teeksin sulle teraapiat edasi. Sara rääkis mulle, et sa käid teraapias, kuna on võimalik, et sa saad rääkima hakata. Mul on olnud iga aasta selliseid probleeme, nii et ma olen tuttav selle teraapiaga,“ rääkis ta. Noogutasin. „Muidugi olen ma nõus,“ laususin viipekeeles rõõmsalt ja kallistasin teda. „Ma otsin sind üles, kui teraapiat hakkame tegema,“ lausus ta veel ennem, kui ma saalist minema läksin. Ma loodan, et onu teraapia aitab mul rääkima hakata.

„Te küll võitsite selle võistluse, aga siin on veel neid ja siis võidame me teid. Te olete head ja meile tugev konkurents, aga meie oleme paremad,“ ütles keegi mu kõrval.

____________________________________________________________

Selline oli uus osa! Loodan, et meeldib! Nüüd peaksid hakkama osad tulema tihedamini, sest ma sain suure arvuti korda!

Liituge ka klubiga: http://www.rate.ee/clubs/126140

* Teatan KOMMENTAARIDE VASTUSENA ja KLUBIS!
* Kes soovib reklaami, siis andke kommentaarides teada või saatke kiri mulle postkasti.
* Kui leidsid vea(d), anna teada ja ma parandan ära.
* Kui on küsimusi või ettepanekuid, siis andke nendest kommentaarides teada või siis saadke kiri postkasti. Kommentaarid on ainult minule nähtavad.

/Johanna (#)/

Like! 60