Must ja valge kass
Must kass keset teed,
vaatab minu poole,
pilgutab silma ja minekut teeb,
halva õnne tooja.
Liputades saba,
ta vaatab jooksus taha,
kas kardab ta mind,
või teab et midagi juhtub halba.
Kuid ma ei oota kaua,
astun sammu edasi,
ning äkki avastan end maast,
nina ja käed lõhki.
Enne kui püsti tõusen,
kuulen nurrumist selja taga,
ma vaatan ning mida ma näen,
valge kass hõõrub ninaga mu saabast.
Ta vaatab mulle otsa,
ei ühtegi pilgutust,
vaikselt minema hiilib,
ning tagasi ta ei vaata.
Kuid ma ei oota kaua,
tõusen püsti ja astun edasi,
ning äkki avastan et nina ja käed,
pole enam verised.

Like!