Ma võin ju olla ilus.Mul võib olla hea iseloom.Ma olen hooliv ja sõbralik.Ma naeran alati,nii palju kui võimalik.Kuid keegi ei näe tegelikult minu sisse.Ka mina olen haavatav.Ka mina saan haiget.Ma ei pruugi seda välja näidata,sest mulle ei meeldi haletsemine,lohutamine.Ma saan ise oma asjadega hakkama.Ma saan oma muredest üksi jagu, mul pole vaja, et teised minu pärast nutaks.Ei, ma ei taha seda.Ma võtan elult kõik mis võtta annab.Kui minuga halvasti käitutakse,käitun ka mina.Ma võin olla vastikum kui keegi teine,aga te ei tea seda.Te näete aind tüdrukut kes naerab.Kuid te ei näe selle tüdruku sisse, kuigi võiksite.Ka minul on süda millele on mitmeid kordi haiget tehtud ja on haavu mis ei parane kunagi, isegi, kui ma homme jälle naeran.Mu süda valutab ikkagi.Valutab nii kaua kui keegi selle terveks teeb, nii kaua kui tuleb lõpuks keegi, kes suudab mu haavu parandada.Aga seda kedagi jään ma vist elu lõpuni ootama, ja neid pisaraid jään ma elu lõpuni peitma .
 

Like! 2