Vana aasta lõppemas,
uus on kohe algamas.
Aga siiski peatu hetk
minevikku tee üks retk,
too sealt kaasa ainult head,
kõike mida kalliks pead!
Täna, 19. aastat hiljem, sulguvad uksed
krooni ees. Pangaautomaadid puhkavad hetkeks, et alustada juba tööd
uuest aastast eurodega. Inimesed on uue raha tulekul ärevad, linnapildis
on rohkelt kuulda sireenide kõrvulukustavaid helisid, siin-seal
pangakontorites käib vilgas tegevus, järjekorrad on pikad. Jah, inimesed
on ärevad. Täna ei saada me ära mitte ainult 2010 aasta, vaid saadame
ära ka Eesti Krooni- auväärt ühisraha, mis teenis meid juba 19. aastat.
Eesti kroon oli, on ja jääb meie mälestustesse kui osana Eesti
iseseisvusest. Seetõttu võib nii mõneski eesti kodanikus tekitada krooni
kaotamine nostalgilist kurbust.
Lisaks aktuaalseks kerkinud eurotuleku teemale, oli 2010 aasta ka
armastuse aasta. Nii seda vähemalt meedias tituleeriti. Kas ja kui palju
kellelegi seda armastust ka jätkus, teab igaüks ise öelda. Kõige
tähtsam on aga teada, et sind armastatakse ja et sa suudad selle
vääriline olla. 2010. aastalt õppisin ma palju, eriti armastuse osas.
Minu kõige pikem ja täisväärtuslikum suhe jäigi sellesse aastasse, mitte
et mul oli eesmärk see saavutada, aga see tuli, ette hoiatamata ja nagu
öeldakse, siis tunded tekivad just nende vahel, kelle vahel ta tahab.
Me teame ju kõik, et nendest võib parimatel juhtudel areneda välja ka
miskit enamat.
Lõppev aasta õpetas; kõrvetas- mitte küll otseselt, aga kaudselt; jagas
ohtralt õpetusi ja muidugi oli selles aastas nii häid, kui ka halbu
mälestusi. Aastaring hakkab nüüd täis saama, karusell peatub ja aeg on
sellelt maha astuda, et minna juba uuele ringile.
Selle karuselli aastaring viis meid niiskesse kevadesse kus kummikud
läksid moodi, kõrvetava suvepäikese alla ning pakkus meile ka
väljakutseid lumetormidega. Ei saa üle ega ümber kuumast suvest ning
lumerohketest jõuludest, millega lõppev aasta meid üllatas. Seetõttu ei
saa me 2010. aasta ilmade üle kurta. Lisaks kõigele muule, üllatas 2010.
aasta ka hilissügisese äikesega, mida siinmail pole juba pikka aega
nähtud. Meil on, millest meenutada 2010. aastast.
See aasta vahetasin ka kooli. Sain juurde palju uusi toredaid
klassikaaslasi. Kui mõned peavad muretsema sellepärast, kuidas nad kooli
sõidavad, siis mina võin sõita sinna rahuliku südamega teades, et mul
on seal hea olla ja ma ei pea muretsema koolikiusamise pärast.
Aga siiski, kallid lugejad, võttes kaasa kõik need sündmused,
mälestused ja õpetused, tuleb taas sammuda uuele karusellirattale, et
loetud minutite pärast alustada uut ja taaskord sündmusterikast ringi.
Seda me veel ei tea, kuhu see meid viib, mida kõike uut ja põnevat me
sellest seiklusest leida võime, kuid ühte me teame- kui me oskame ennast
selles rattas piisavalt ohjeldada, teeme tarku otsuseid ja armastame
teineteist, siis saadab meid vaid õnn ja suured kordasaatmised elus.
Tahan täna jätta hüvasti 2010. aastaga, ning koos teiega sammuda uude-
2011. aastasse, kogemuste võrra rikkamana. Hoidkem neid mälestusi, sest
see on meie elu pagas millega sammume aastatest-aastatesse. Mida rohkem
meil neid on, seda kvaliteetsem on meie elu.
Soovin Teile kõikidele ilusat uut aastat ning palju kordaminekuid.
Loodan Teid näha lugemas minu blogi sissekannet ka järgmine aasta.
Samuti soovitan külastada minu kodulehekülge, kellel huvi. Sealt leiate
aastaringi põnevat minust ja elust, mis nii mind, kui ka teid kõiki
ümbritseb.
Aga nüüd lööme shampanjapudelilt korgi, ning peagi algavat 2011. aastat tähistama!
[..Eesti kroon sümboliseerib pea kõike, mis Eestis ja eestlastes on
uhket ja head. Esmalt vaadakem, kes on kroonil. Keres, Tammsaare,
Koidula, Jakobson ja need on inimesed, kes oma tegevusega aitasid eesti
rahval kasvada ja iseeneseks saada. Jakobsoni isamaalised kõned ja nende
ülevus, Emajõe ööbiku luule lähedus meile kõigile, Tammsaare sügav
arusaam eestlasest ja tema olemusest ning see uhkus, mida kõik eestlased
tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle..]
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!