Äm,uus osa siis.Lihtsalt igav nata:D

Päikest(#)

Eelmises:

"Mari,kus Kessu on?"

"Kairika...Kessu on surnud",vastas Mari

Uus:

Olen Kessu juures,ikka veel.Kavatsen mujale minna.Vist Janeki juurde.

Uksele koputati

Mari läks avama

"Kassu,sulle on külalised",hüüdis ta mulle

Mulle?!

Läksin ukse juurde.Seal seisid kaks politseinikut.

"Kas Kairika Järv?",küsis üks politseinik

"Jah",vastasin segaduses olles

"Teie ema on surnud.Ta suri mitme noahoobi järel",rääkis teine natuke paksem politseinik

"Mida?",küsisin ning hakkasin lahinal nutma

Mind kutsuti jaoskonda,et rääkida kasuisa värgis ning siis kutsuti laipa tuvastama

See oli tõesti minu ema.Ma nutsin hullult.

Homme lähen Janeki juurde,täna lähen vanaema ja vanaisa juurde(ema poolsete)

¤¤¤¤¤¤Järgmine päev

Olengi valmis minema.

Sõitsin väga lühikest aega.

Koputasin Janeki uksele.Ta isa tuli avama

"Sind pole juba ammu siin näha olnud.Tule sisse",kutsus Janeki isa

No asi selles,et me käisime kunagi Janekiga.Vist nii 2 kuud.Meil läks kõik hästi,kuni meie ellu tuli ta ekspruut.Ma ei leppinud sellega ning lihtsalt jätsin ta maha ja nüüd tulen siia tema ukse taha silmad maas.

Ootan siin koridoris,Janek tuleb

"Kassu!",ütles Janek mind kallistama tulles

"Tere jah",vastasin

"Miks nii mossis?Juhtus midagi või?Ma olen nii õnnelik,kuna ma pole sind juba kuu aega näinud",rääkis Janek

"Juhtus küll jah,tegelikult on üldse palju selle aja sees juhtunud",vastasin pisarad silmis

"Räägi,sa ju tead,et võid mulle kõigest rääkida",ütles Janek

"Lähme istume äkki kuskile maha?Mul on jalad valusad",ütlesin

"Lähme minu tuppa,seal on rahulik,keegi ei sega",ütles Janek

Läksimegi tema tuppa ning ma alustasin jutuga

Endalegi märkamata ma olin magama jäänud.

Ärkasin telefonihelina peale

"Hallo?",ütlesin hädise häälega telefoni

"No tere kallike",ütles keegi

"Kes see on?Kui sa mingit haiget mängu mängid siis...",ütlesin nutuse kui ka vihase häälega

"Rahune kallis,see olen mina.Rasmus",ütles ta

"Rasmus!",ütlesin kilgatades

"Mis viga?Miks ma mingit haiget mängu peaksin mängima?",küsis ta

"Ah,see on pikk jutt.See pole telefonijutt.Peaksime kunagi kokku saama",vastasin jututeemat vahetades

"Võiks jah kunagi kokku saada,aga täna mul on kiire.Äkki homme kell 3 pargis?",küsis ta

"Mulle sobib!",ütlesin rõõmsalt

"Okei,musi sulle.Tsau",ütles Rasmus armsalt telefoni

"Tsau",ütlesin ning lõpetasin kõne

Jäin põnevusega homset ootama,kuid see päev võttis imeliku ning keerulise pöörde,mis muutis mu elu igaveseks...

Rohelisi

Punaseid

Kollaseid

Kriitikat

Kommenntaare,mida iganes:D

Ootan jällegi lugejaid,et saaksin uue osa teha!:)

Päikest(#)

Like! 5