Heihei,uus osa,mis on hetkel ka viimane,uus järjekas tuleb välja kuu või paari pärast,võibolla ka varem
Nautige viimast osa!
Päikest
***************
Eelmine:
Mõlemad tüdrukud,keerasid ümber ja kõndisid kontsaklõbinate saatel minema.5 sekundit hiljem kuulsime,kuidas keegi kiljatas
Jooksime kõik alla,nägime ainult rahvakampa,mis oli ringi moodustanud ja vaatasid üksisilmi põrandale,trügisin neist mööda,et näha,mis seal on ning pidin peaaegu minestama,seal lamas Tanel
Uus:
Suutsin siiski püsti jääda ning võtta telefoni ning kiirabisse helistada,andsin neile vajaliku info ning kükitasin Taneli juurde.Ta polnud teadvusel,kuid oli näha,et ta hingab
Sosistasin:
"Sa jääd ellu,kõik saab korda.Ma ei saa sind kaotada,palun.Jää minuga!Palun!",keegi tiris mu sealt eemale,keegi karjus ja ajas rahvahulga Taneli ümbert ära.Mul pole õrna aimugi,kes või mis,aga tean ainult seda,et ärkasin kodus
Vaatasin kella,mis oli 10.34
Ajasin ennast voodist üles,vahetasin kiirkäigul riided ära,võtsin meigi pealt ning tormasin alla,köögis olid Maris ja ema,mõlemad murelikud
"Mis on?",küsisin
"Ta ei jäänud ellu",ütles ema
"Ei,ei,ei...See ei saa tõsi olla,ma ütlesin talle,et ta ei tohi ära minna,eiii!",karjusin hüsteeriliselt ning jooksin majast välja.Kuulsin ema hüüdmist,kuid olin liiga hüsteerikas,et tagasi minna.Paari minuti pärast jäin seisma,olin raudtee juures
Kohe oli ka kaubarongi näha,üks mõte sähvatas peast läbi ning hakkasin seda teostama,astusin rööbaste peale ning sulgesin silmad
"Jaanika,ära mängi lolli!",kuulsin karjumist,see oli Maris
"Ma ei mängigi!",ütlesin,kui ta piisavalt lähedale oli jõudnud
"Tule ära,rong on kohe siin!",ütles Maris
"Ma tean,see mul plaanis ongi",ütlesin rahulikult
Maris võttis mu käest kinni täie jõuga ja vedas nii hullult,et pidin tasakaalu hoidma,et mitte maha lennata
Vedas kuni platvormini välja ning alles siis lasi lahti,kaubakas sõitis veel ning Maris ütles:
"Ma ei usu,et Tanel tahab sind sellisena näha",ütles Maris
"Ta ju ei näegi",ütlesin
"Ma käisin hommikul haiglast läbi,ta oli ärkvel ning me rääkisime,ta ütles,et ma pean sinu eest hoolitsema,et sa midagi lollust ei teeks ja kindlasti arsti juurest läbi läheks.Ta oli ise haiglas,aga suutis niipalju muretseda ka sinu pärast.Ta tõesti armastab sind ning ma usun,et sina teda ka",rääkis Maris pikalt
Suutsin ainult noogutada,läksin Marise juurde,kallistasin teda ning puhkesin nutma,öeldes:
"Teda ei ole enam.."
Maris vaikis ning võttis minult käest kinni ja talutas mu koju tagasi
Läksime minu tuppa ja küsisin:
"Aga mis temaga juhtus?"
"Tromb tekkis",ütles Maris
"Tromb?",imestasin
"Jah,olevat tekkinud mingite varasemate vigastuste tõttu",rääkis Maris
Ohkasin ning heitsin ennast voodisse pikali
"Kuna matused on?"
"Ei tea veel,aga Taneli vanemad lubasid sulle teada kuna toimuvad"
"Okei"
Võtsin läpaka ja logisin ennast msn-i ja Facebooki sisse
Facebookis oli palju inimesi mu seinale kirjutanud: "Tunnen kaasa"
Msn-is hakkasid samuti kohe mitmed kastid vilkuma,vaatasin need ruttu läbi,kellelegi midagi ei vastanud ning logisin ennast kõikjalt välja
Sulgesin läpaka ja viisin lauale,uksele koputati
"Sisse"
"Sulle on külaline",ütles ema pead uksest sisse pannes
"Saada ta sisse",vastasin
Maria tuli uksest sisse ning kallistas mind,öeldes:
"Tunnen kaasa,kullake!Kuidas sa vastu pead?"
"Ei suuda uskuda,et teda enam pole",ütlesin
"Ma ei suuda ettegi kujutada,mida sa tunda võid",ütles Maria ning istusime koos voodile
"Ma arvan,et te tahate omavahel olla.Ma olen all,kui mind vajad Jaanika",ütles Maris
Noogutasin ning me jäime Mariaga kahekesi
Rääkisime tegelikult kõigest,mis pähe tuli,rääkisin ka,et pean arsti juurde minema
Helistasingi arstile ja panin aja kinni,sain homseks kella poole üheksaks aja
Peagi läks Maria ära,heitsin voodisse ning uinusin mõttega
Liiga palju draamat üheks päevaks
//Järgmine hommik//
Ärkasin kell 7 läbi natuke ning läksin alla,tegin endale võileibu ja pakisuppi
Sõin kõik ära ning läksin bussipeatusesse,seal istusin bussi peale ning sõitsin Valka.Läksin valgusfoori juures maha ning kõndisin haiglasse.Tegin registratuuris kõik vajalikud asjad ära ning kohe saingi arsti vastuvõtule.Rääkisin oma sümptomid ära,mult võeti vereproov ning kirjutati retsept iiveldusvastase rohu ostmiseks
Mul kästi oodata umbes 15 minutit ja öeldi,et selle ajaga saab analüüside tulemused kätte,läksin kohvikusse,ostsin saiakesed,sest mul oli kõht juba tühjaks läinud
Varsti läksin tagasi kabinetti,kui mind kutsuti
"Me saime tulemused"
"Nii,kas midagi on väga halvasti?",küsisin,eeldades kõige jubedamat,mis juhtuda võib
"Te olete rase"
Ärkasin nagu mingisugusest unenäost
"Mida?"
"Jah"
"Okei,aitäh teile!",ütlesin ning kõndisin šokis olles kabinetist ja haiglast välja
Ma olen rase!
************
Einoh,väga pikk ei tulnudki,kuid vast lepite sellega
Bye
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!