Siinkohal tahaks teile jutustada ühe loo. ( Kõik algas sellest, et ma nägin ammu-ammu unes kuidas ma läksin randa ujuma. Ujumast tulles kõnetas mind üks neiu, kes oli pime. Rääkides tuli välja, et me elame peaaegu kõrvuti, ainult üks maja vahet. Käevangus transportisin ta koju. Sain teada, et ta oli äsja kolinud siia. Kuid miks ta üksi rannas oli, seda ma ei teadnud. Sellest imelisest unenäost arenes välja järgnev jutt. Kahjuks ma ei mäleta enam selle unenäo-tüdruku nägu, kuid ma tean, et ta oli heledat verd ning minu puuduv pusletükk. )


Kõik algas sellest, kui üks poiss läheb oma tüdrukust lõplikult lahku ( nad on juba kordades kokku-lahku käinud ) ning poiss kolib emaga Tallinnast Kuressaarde. Kohe esimesel õhtul pimedas pargis jalutades trehvab ta ühe imearmsa blondi neiuga kokku, kes on saatuse tahtel autoõnnetuses pimedaks jäänud. Tuleb välja, e t noored elavad teineteise kõrval, kortermajades. Ilmselgelt noored armuvad, täielikus sümbioosis on kõik, olenemata tüdruku pimedusest. Kuna poisi ema oli linnas nõustaja, tegeleb ta sellega kas Kuressaares edasi. Ühel päeval peab ema korra ära käima ja poiss peab teda natuke töö juures asendama peale kooli. Tänu sellele kohtub poiss ühe ülekäte läinud tüdrukuga ja teisega, kes on alakäte läinu. Poiss teeb kavala nipi ja tutvustab neid omavahel, niiet mõlemad saaksid teineteisele toeks olla. Ühel õhtul tüdrukuga jalutades, näeb poiss, et need kaks neidu on pargis, pingi peal, suudlemas. Neist neljast saab lahutumatu kooslus. Vahepeal juhtub igasugu draamat, on ka õnnelikke hetki. Ühel päeval kolib poisi eks ka Saaremaale. Kuna omal ajal said poisi ema ja poisi eksi isa omavahel väga hästi läbi, siis nüüd nad abielluvad ja poisist ja eksist saavad õde-vend, mis toob ilmselgelt kaasa suuri probleeme, kuid mis kõik laabub hästi./.../


Mingil hetkel lõpetab pime neiu suhte ära, arvates, et on poisile liigseks koormaks, samas ise seda raskelt üle elades, rääkimata poisist endast. Kuna nende emad said väga headeks sõbrannadeks ning nad elasid kõrvalmajades, siis suhtlemisest ei pääsenud keegi. /.../

Kuna poisi eks oli ka nüüd Saaremaal, "liitus" ta vana "kambaga", samas sebides ühe bi vennaga. Uuel aastal lisandus klassi paar uut õpilast, sealhulgas üks kena neiu, imelise häälega. Jõulupeo tarvis oli vaja nende klassil esitada mingi laul, ning kogu koorem langes poisi ja tema seltskonna peale. Varsti haagitakse ka see uus häbelik neiu nende sekka ja hakatakse bändi tegema. Poisi ja uue tüdruku vahel on algul palju draamat, kuid talvel, enne jõule toimub lumesõja vältel kannapööre ja nende polaarsused muutuvad, ning neist saavad kui kaks sobivat pusletükki. /.../

Universumi suurune must auk. /.../

Möödub veel aasta. Pime neiu on reisinud välismaal. Ühel hetkel tuleb välja, et reisihimu põhjuseks oli tüdruku ajukasvaja, mida teadsid esialgu ainult tema ema ja tüdruk ise. Kui tüdruk saabus Eestisse tagasi, said sellest ka poiss ja tema ema teada. Õnneks hakkasid noored uuesti suhtlema, sest tüdruk tahtis veel korra õnnelik olla, kuid ta kahetses siiralt oma otsust suhet lõpetada. Mõõduvad mõned kuud ja nad ongi koos, sest poisi ja uue tüdruku vaheline jäi liiga lühikeseks, sest asi põles liiga kiiresti läbi. 12. klassis jääb tüdruk poisist rasedaks. Tüdrukule antakse kasvaja tõttu maksimum paar aastat veel elada. Sünnib laps, tüdruk, 17. juulil, kes on täpselt oma ema koopia, kuid isa kargete silmadega. Sünnituse ajal juhtub midagi imelikku - tüdruk saab oma nägemise tagasi, alguses küll väga ähmaselt, kuid nädala jooksul taastub nägemine viimseni. Arstid ei osanud midagi muud öelda, et see olevad kasvaja avaldatud surve tõttu närvikanalitele ja sünnituse mõju. Möödub ca paar ilmelist aastat veel. Tüdruk peab oodatust kõvasti kauem vastu. Noored on selleks ajaks juba abiellunud ja olenemata lähenevast lõpust, on nad õnnelikud ja naudivad iga viimast kui hetke lapse kasvades. Detsembris sureb tüdruk, matused toimuvad jõulude paiku. 23. detsembril külastab poiss oma tütrega Tema hauda, mis asub poisi vanavanemate kodu lähedal. See oli täpselt sama kuupäev, kui poiss leidis paljude aastate eest vanaisa/ema juurest maalt ühe külmunud väikese valge emase hundikutsika, kellega arenes neil sügav ühendus. Seistes tüdruku haua juures, tütar süles, ilmus ka hundikutsikas, kes oli nüüdseks juba vana hundiproua, oma mitme järglasega ning vaikides seisid poisiga. Valge hundiema nühkis end vastu poissi, kes kükitas ja pani teise käe ümber hundi. Sel hetkel heitis ka see hundiema hinge. Sel hetkel ilmus hingeldades välja tema täpne koopia, samasugune valge hunditirts, nagu oli hundiema omal ajal. Taamal kõlasid kirikukellad nind lund hakkas vaikselt sadama. Hundiema maeti tüdruku kõrvale. Poiss jäi pikaks pikaks ajaks maale elama, ning hakkas vanavanemate talupidamise eest hoolitsema - põldu tegema ning lambaid ja veiseid kasvatama Lõuna-Eesti karjamaadel-põldudel. Ükski loom ei puutunud tema karja, sest see oli Vanajumala enda kaitse all, koos hundikarjaga.

Like! 7