EUROOPA KAHEPAIKSED JA ROOMAJA
66, Põlva, Estonia

NELITRIIP-RONINASTIK
Levila.
Itaalia ( v,a. kirdeosa) koos Sitsiiliaga,Joonia mere idaranniku alad,Sloveenia,Makedoonia,Kreeka,
mandriosa,Bulgaaria,Rumeenia piirkonnad,L-Ukraina koos Krimmiga,Joonoa ja Egeuse mere saared.
Ees-Aasisa piirkonnad.
Tunnused.Suur mõõduka kehaehitusega madu,täiskasvanud isendi üldpikkus u.260 cm,kuid enamik on
lühemad kui 150.Keha robustsem kui teistel tema levilas elavatel nastiklastel.Pea üsna pikk ja mõne-
võrra terav,pupillid ümmargused.Täiskavanud isendi seljasoomused üsna väikese,kuid siiski märgatava
kiiluga ning see annab maole üsna krobelise välimuse.Noortel isenditel on seljal tumedate,enamasti
mustaservaliste suurte täppide või jutide rida ning 1-2 väikest täppi kummalgi küljel hulk väikesi täppe;
peas on selgepiirilised laigud,kõhul tumedad täpid,mis osal isendeil moodustavad 2 triipu.Täiskasvanud
isenditel on kas samasugune muster või on neil seljal 4 tumedat triipu.Nelitriip-roninastikul on 2 silmaeesset kilbist.Keskehal on risti 25 ( vähestel 23,26 või 27) seljasoomust;kõhualuseid on 187-234,
saba alapoolel 56-90 soomusepaari.
Eluviis.Elutseb peamiselt metsaservades,hekkides,valgusküllastes metsades ja kaljustel kinnikasvanud
künkanõlvadel,levila lõunaosas kuni 1400 m kõrgusel ü.m.Eelistab vedi varjulisemaid paiku ja sooja,üsna
niisket ümbrust;teda võib kohata loduel ning lompide ja jõgede läheduses.Sageli peab jahti videvikus
sooja pilvise ilmaga.Ronib ja ujub osavalt.Levila läänepoolsed nelitriip-roninastikud üsna flegmaatilised
ja liiguvad aeglaselt,kuid idapoolsed nelitriip-roninastikud on kiiremad ja agressiivsemad,nad väristavad
sabatippu,hammustavad häirimise korral tõstavad keha eesosa,lamendavad pead ja viskuvad ettepoole.
Toit koosneb peamiselt väikestest kui roti -ja noore küüliku imetajatest,kuid ta sööb ka linde (eriti pesa-
poegi),mune ja mõnikord sisalikke.Vahetevahel ründab kodulinde.Nii nagu teisediki roninastikud,tapab
ta suurema saaklooma kägistades.Noored isendid söövad suhteliselt palju sisalikke.Vähemalt mõnes
piirkonnas sigivad emased igal aastal ja munevad 4-16 muna,mille pikkus on 30-70 mm;pojad kooruvad u.7-9 nädala pärast.Vastkoorute pikkus on läänepoolsetel nelitriip-roninastikutel 20-40 cm ja idapoolsetel nelitriip-nastikutel 15-25 cm.Suguküpseks saavad 3-4 aastaselt.

0 views
 
Comments

There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!

Blog
Blogs are being updated every 5 minutes