05.06.2011
26, Tallinn, Estonia
Me olime veel poistega pikalt väljas aga ma arvan, et Hailey märkas, et mu mõtet on mujal. ''Mis on ?'' küsis tüdruk murelikult, ma vangutasin pead ''Ma olen väsinud, ma lähen nüüd'' ütlesin tujutult ja läksin.
Liikusin mööda inim tühja ja pimedat, kitsast tänavat. Mul oli, selline tunne nagu keegi jälgiks mind, ja nii see oli juba terve päeva.
Ma nägin ühe puu juures tumedat kogu, ma pilgutasin korraks silma ja see kogu oli läinud. Ma kiirendasin sammu, sest kartsin jubedalt.
Järsku oli mu ees, see sama poiss, keda täna hommikul nägin ''Ja kuhu sa kiirustad'' küsis ta hirmu ärataval toonil ''K-k-koju'' kokutasin ''Kas sa kardad ?'' küsis ta lähemale tulles ''E-e-i'' kokutasin edasi, ta naeris hästi kurjalt ja kõvasti ja oligi läinud.
Ma ei saa aru miks ma teda kardan, ma tean, et temas on midagi aga miks ? Õhh ta ajab mu pea sassi. Peagi olin jõudnud koduni või noh lastekoduni. Ma läksin koheselt oma tuppa. Käisin pesus ja läksin tekki alla.
Tuli põles ikka veel, sest kartsin.. kartsin ei tea mida. Võib-olla seda tonti, kes käib siin öösiti inimesi tapmas.
Keegi koputas õrnalt uksele, ma tõusin nagu väljak püsti ''Kas oled üleval ?'' kostus tüdruku hääl läbi ukse prao ''J-jah'' vastasin ''Ma võtan oma asjad ja lähen oma tuppa'' ütles tüdruk maast oma asju korjates ''Kas kustutan tule ?'' küsis tüdruk ukse juurde jõudes
''Ei. ei ole vaja'' vastasin kärmelt. Ma ei maganud terve öö.. Ma mõtlesin temast .. Kes ? või mis ta on ? Alles kell 5 hommikul suutsin silmad kinni pigistada ja uinuda.
Ärkasin kell 2 päeval. Mul oli ikka veel sügav uni. Ma vahetasin kärmelt riided ära. Enne kui sööma läksin, otsustasin Hailey toast läbi käia. Loll mõtte oli lasta tal üksi ööbida. Mul oli paha .. paha tunne aga ma ei lasknud ennast, sel häirida.
Ma koputasin .. Ei midagi.. Koputasin uuesti.. Ikka ei midagi. Ma otsustasin sisse astuda, uks oli lahti. Vaatepilt mis mind tabas, oli valus, selline tunne nagu keegi oleks noaga südamesse löönud.
Hailey oli tükkideks kisutud ja verest tühjaks imetud.. Ükskõik kui lolliks tee mind peate aga seda tegi vampiir, siin käib öösiti ringi vampiir . Kunagi ma ei uskunud, et vampiirid olemas on aga väiksena ma lootsin, et kusagil.. Kaugel.. Kaugel on naad olemas ja nüüd ma seisan siin ja sain oma lootustele vastuse.
Ma seisin ikka seal samas nagu kivi .. Käsi suu ees, et ma kisama ei pistaks. Juba on minu selja taha Kogunenud veerand lastekodu elanike, seal hulgas ka Pr. Darling ''Millal, see jama üks kord lõppeb'' sosistab ta omaette, arvates, et keegi teda ei kuule.
Ma seisin seal ikka nagu kivi. Paljud avaldasid mulle kaastunnet, sest see oli minu sõbranna. Ma ei suutnud enam, see vaatepilt oli tappev ja piinarikkas. Ma jooksin .. Ma jooksin siit kaugele.. Kaugele
Ma nutsin ja nutsin. Ma istusin järve äärde, kus me eile koos poistega istusime. Siin ei käi palju inimesi ja see on minu jaoks hea. ''Mul on kahju'' kuulen sosistamist enda seljataga ja see paneb mind võpatama ''Kust sa tead ?'' küsin temalt, endil siiani pisarad voolamas.
Ta istub minu kõrvale ''See pole tähtis'' ütleb ta siiani sosinal. Mul pole tuju talle rist küsitlust teha ja me lihtsalt vaikime. Ta mõtleb mitmeid kordi oma käsi mulle külge panna aga ta loobub sellest mõttest sama kiiresti kui see tuli.
''Miks sa siia tulid ? Kes sa üldse selline oled ?'' hakkasin hüsteeritsema ''Ma tulin siia su valu leevendama ja kõike ei pea ju kohe teada saama'' ütleb ta lahkudes, ta lahkub nii kiiresti, et ma ei märka seda. Mul tekib vahepeal, selline tunne, et tema on see tapja.
Ma ei kujuta ette, kust kohast ma ta leian. Ma jätan ta otsimise plaani sinna paika ja lahkusin.. Tagasi koju. Teades, et kui tema on see tapja, siis ma veel kohtan teda.
Ma vahetasin riided ära ja istun aknalauale, jalad aknast välja. Ma jälgin, seda päikese loojangut. ''AI'' ütlen omaette ja tapan ühe sääse ära. ''Mõtle sääsed on ka sellised nagu mina'' kuulen tema häält . Automaatselt pööran pilgu puule, mis asub mu akna alla
''Sa tegid praegu üles tunnistuse'' ütlesin muiates ''Tean .. Sa meeldid mulle ja ma usaldan sind .. Ära muretse sa sured kõige viimasena'' ütles ta ning hakkas hüppama teise puu otsa
''Oota'' ütlen pool sosinal, teades, et ta kuuleb mind ''Ütle mulle vähemalt oma nimi '' ütlesin anuval toonil ''Nathan'' kuulen vastust. Ma naeratan omaette.
Ronin aknalaualt maha, panen akne pooleldi kinni. Vahetan riided ja ronin tekki alla. Millegi pärast nüüd saan paremini uinuda. ''Oeh, Nathan'' olid mu viimane sõna ja siis uinusin.
813 views
Super teata
Järsku oli mu ees, see sama poiss, keda täna hommikul nägin ''Ja kuhu sa kiirustad'' küsis ta hirmu ärataval toonil ''K-k-koju'' kokutasin ''Kas sa kardad ?'' küsis ta lähemale tulles ''E-e-i'' kokutasin edasi, ta naeris hästi kurjalt ja kõvasti ja oligi läinud.
hirmuärataval.
http://www.rate.ee/blog/1328831/new_entry/
UUS OSA & SUURTE SUURTE VABANDUSTEGA :)
teadett
http://www.rate.ee/blog/1328831/new_entry/
UUS OSA & SUURTE SUURTE VABANDUSTEGA :)
hea!
heaheaaa. Tetaa!
http://www.rate.ee/blog/1328831/new_entry/
UUS OSA & SUURTE SUURTE VABANDUSTEGA :)
lugu tundub hea...aga jätan pooleli kuna kirjavead tõsiselt häirivad...
Nõustun --DeepInMyHell' iga :)
Supper :p
hea , teata :D
Heaaa.:D
hea , teata :D
http://www.rate.ee/blog/1328831/new_entry/
UUS OSA & SUURTE SUURTE VABANDUSTEGA :)