Tihti
me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me
ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda . Tihti me
ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha . Me
ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid . Me
ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord . Me ütleme "
Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid . Me ütleme "
Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati . Me ütleme " Ma
kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast . Me ütleme " Meie vahel
on kõik läbi " kui kõik tegeltikult alles algab . Vahest me ei saa
öelda " Armastan " kui kardame kuulda vastust . Me palume , et meid
jäetakse üksi , kuigi vajame kellegi tuge . Me loodame , kuigi pole
eriti mingeid võimalusi . Me ootame , kuigi teame , et meid on juba
unustatud . Me unistame teades , et seda mitte kunagi ei juhtu . . .
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!