varrega tööriist puidu raiumiseks, tahumiseks, lõhkumiseks vm. töödeks. Terav, nüri kirves. Kirvest teritama, ihuma. Kirvega puid raiuma, palki tahuma. Puu on nii kõva, et kirves et taha peale hakata. Raielangil sahisesid saed ja paukusid kirved. Kirvest puutumatu mets, laas. Mets läheb kirve alla 'raiutakse maha'. Uks oli kirvega lahti murtud. Raius kirvega jäässe augu. Lõi endale ettevaatamatult kirvega jalga. Tal oli kirves käes, kaenla all. Vanasti kasutati sõjariistana ka kirvest. Nagu kirvega raiutud näojooned. Kinni nagu kirves pakus. Läks põhja nagu kirves. Sa ujud nagu kirves 'ei oska üldse ujuda'. Terav kirves leiab kivi.
▷ Liitsõnad: juurimis|kirves, küna|kirves, laasimis|kirves, lihuniku|kirves, lõhkumis|kirves, maa|kirves, metsa|kirves, mätta|kirves, puusepa|kirves, raiumis|kirves, tahumis|kirves, tempel|kirves, tuletõrje|kirves, võsakirves; kaksik|kirves, oda|kirves, pihu|kirves, putk|kirves, rant|kirves, sõja|kirves, tapa|kirves, vaenu|kirves, vene|kirves, võitlus|kirves, õõskirves; kivi|kirves, metall|kirves, pronks|kirves, raudkirves.

laastama ‹laastada 37 või laastata 48›

1. (võsa, metsa) maha raiuma; maad metsast, võsast puhastama, raadama. Laskis kopli leppadest puhtaks laastata. Padrik, võsa tuleb heinamaaks, põlluks laastata. *Uue kraavi ja piirikraavi vahel seisis nõndanimetatud loodheinamaa, mida Pearu ise oma käega laastanud ja silunud. A. H. Tammsaare. || van hrvlaasima. *.. seal hakkasid nad puid maha raiuma, okstest siledaks laastama, koorima, tahuma .. F. R. Kreutzwald.
2. midagi tühjaks, lagedaks, paljaks tegema, rüüstama, lagastama; hävitama, purustama. Sõda, vaenlane laastas maa, linnad, külad. Lilled olid maha tallatud, kogu aed laastatud. Ei tohi laastata linnupesi. Endisaegadel laastasid katkud Euroopat. Laastav orkaan, maavärin, põud. Surm laastas pataljoni ridu. *Nälg, see halastamatu mõrtsukas, kuis oli ta siin viletsusekoopas juba laastanud ja tapnud! E. Vilde.
3. hrl van (majanduslikult) laostama, ruineerima. *.. nad on nõus, et ma aegamööda tasuksin oma osa, ei tule mind korraga laastama. M. Metsanurk. *Ta laastab kõik inimesed puupaljaks, kes tahavad temale vähegi head teha. E. Männik.

puu ‹pl. gen puude e. murd puie 15› ‹s›

1. ka bot pikaealine kõrgema tüvega puittaim. Suur, tugev, kõrge, jäme, vana, põline, sirge, kõver, kidur, madal, okslik, laia võraga, sammaldunud, kõdunenud, haljas puu. Ilusad väikesed, noored puud. Puu tüvi, juur, kroon, võra, latv, harud, oksad, pungad, lehed, õied, koor. Hästi, halvasti laasunud puud. Puude vanuseklassid. Kärbitud, harvendatud, hooldatud puud. Metsavööndi, okasmetsa, Aafrika, meie metsade puud. Väljal kasvab üksik puu. Noored kased kasvasid tihedalt, puu puus kinni. Puudesse kasvanud küngas. Puudega palistatud tee. Puudeta stepp. Puud ja põõsad. Hiie pühad puud. Kolm põlve tagasi istutatud puud. Puu ajab lehti, läheb lehte, lehtib. Puud on leh(t)es. Lehti pole veel puus. Hiirekõrvus, hiirekõrvul, õitsvad puud. Puud langetavad, varistavad lehti. Lehed varisevad, langevad puudelt. Kollased lehed lipendavad puis, puil. Puu punetab sügisvärvides. Raagus, paljad puud. Puud kohisevad, õõtsuvad tuules. Puu kuivas ära, murdus. Elus, surnud puu. Puust tilgub, nõrgub mahla, vaiku. Mees raiub, langetab, lõikab, saeb metsas puid, võtab puid maha. Nad leidsid laanest paadiks paraja puu. Orav krõbistab puu otsas, puus, hüppab puult puule, puust puusse. Linnud laulsid puudel, puis. Lõime puude vilus laagri üles. Jalutavad puude, puie all. Viskas end puu alla pikali. Ronib puu otsa, puusse. Välk lööb kõrgesse puusse. Kass ei taha kuidagi puu otsast, puust alla tulla. Võtsin puu otsast, puust õuna. Puud on tänavu õunu täis, õuntest lookas. Raputab puude otsast, puudelt, puudest pirne (alla). Lapsed on puude otsas, puudes ja korjavad marju. Õnnetu poos end puusse. Mis sa seisad nagu puu. Prantsatab põrandale nagu kännult langev puu. Hea ja kurja tundmise puu, hea- ja kurjatundmise puu 'Piibli puu, kust Eeva õuna maitses'; ka piltl eetiline mõõdupuu, millegi kriteerium. Raha ei kasva, ripu puu otsas. Ega puu ühe laastuga lange 'asjad ei lahene ühe ropsuga'. Kus puud raiutakse, seal laastud langevad. *Ülal puies kohises tuul.. A. H. Tammsaare. *Puu kõduneb mullaks, muld kasvab puuks. L. Meri. | piltl. Ideest ajakiri luua on saanud, võrsunud elujõuline puu. Ta truuduseta mees kipub maitsma vilja võõrast puust. *.. meie maamees pole kuiv puu, et nagu tuld näitad, nii pahvatab lõkkele. O. Tooming. || ‹liitsõna järelosana› esineb mõnede rohttaimede ja põõsaste nimetustes, näit. banaani-, kikerpuu || selle puitunud osad materjali ja ainena, puit; puitmaterjal. Toores, kuiv, pehme, kõva puu. Puud tahuma, hööveldama, voolima, töötlema, immutama. Puu erikaal. Puu ei juhi elektrit. Ühest puust raiutud paat. Mööbli vana, rikutud puu. Hinnaline roosa puu. Peegliraam oli punasest puust. Eeben on must puu. Pigistas tooliserva nii kõvasti, et puu ragises. Puust lusikas, tööriistad, maja, tänavasillutis, linn. Puuga vooderdatud seinad. Heledad puust paneelid. Puu säilib ookeanisügavuses hästi. | piltl. Heast puust mees. Meie kaks oleme samast, ühesugusest puust. Rein on hoopis teisest, teisemast puust poiss kui unistaja loomuga Mart. Kõvast ja visast puust maarahvas. Need poisid pole pehmest puust. Ega vennaski viletsamast puust ole. Naine on tal kangest puust. Ta ei mõika midagi, on vist puust peaga 'puupea'. Priidu silm läks märjaks, ega temagi (süda) puust 'tundetu' ole. Käed on sul küll puust 'kohmakad, tuimad'.
▷ Liitsõnad: banaani|puu, kiker|puu, kuker|puu, kusla|puu, lauka|puu, lääts|puu, roosi|puu, sarapuu; aje|puu, apelsini|puu, aprikoosi|puu, balsa|puu, draakoni|puu, elu|puu, ema|puu, granaadi|puu, haava|puu, heki|puu, hiie|puu, hiigel|puu, hiigla|puu, hikkori|puu, hõbe|puu, hõlmik|puu, ilu|puu, isa|puu, juga|puu, jaanileiva|puu, juuda|puu, jõulu|puu, kadaka|puu, kakao|puu, kampri|puu, kaneeli|puu, kase|puu, kastani|puu, kauri|puu, kautšuki|puu, kiina|puu, kikka|puu, kirsi|puu, kohvi|puu, kont|puu, koola|puu, korgi|puu, kreegi|puu, kruvi|puu, kummi|puu, kuradi|puu, kuuse|puu, kõdu|puu, kääbus|puu, leedri|puu, lehise|puu, leht|puu, leiva|puu, lodja|puu, loorberi|puu, maasika|puu, mahagoni|puu, mammuti|puu, mandariini|puu, mandli|puu, mangli|puu, mango|puu, mangroovi|puu, masti|puu, metsa|puu, miinus|puu, moorus|puu, mudel|puu, mureli|puu, muskaadi|puu, männi|puu, mürri|puu, nelgi|puu, niine|puu, nime|puu, nääri|puu, ohvri|puu, okas|puu, oliivi|puu, paaks|puu, palgi|puu, palmi|puu, pargi|puu, pesa|puu, pihla|puu, pirni|puu, ploomi|puu, pluss|puu, pomerantsi|puu, poop|puu, pudel|puu, puks|puu, põlis|puu, põõsas|puu, pähkli|puu, pärna|puu, pöök|puu, püünis|puu, rahvus|puu, raud|puu, saare|puu, sandli|puu, sara|puu, seebi|puu, seedri|puu, seemik|puu, seemne|puu, sidruni|puu, tamarindi|puu, tamme|puu, taru|puu, tiik|puu, toome|puu, troopika|puu, tuhk|puu, tulbi|puu, tunga|puu, tutt|puu, tõlv|puu, türn|puu, vahtra|puu, veri|puu, viher|puu, viigi|puu, viina|puu, viir|puu, vilja|puu, villa|puu, virsiku|puu, võra|puu, õli|puu, õnne|puu, õue|puu, õuna|puu, äädikapuu; aju|puu, eebeni|puu, ehitus|puu, lama|puu, lüli|puu, malts|puu, nikerdus|puu, paberi|puu, papi|puu, puna|puu, tarbe|puu, vääris|puu, ümarpuu.
2. ‹hrl. pl.› puu (1. täh.) tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, küttepuud, halud. Puid raiuma, saagima, lõhkuma. Mehed läksid metsa puid tegema. See kask tuleks puudeks lõigata.Puud laoti riita. Puud on varutud, otsas. Meil ei jätku talveks puid. Puud on kallimaks läinud. Kütad sa puude või briketiga? Pane pliidi alla veel paar puud juurde. Märjad puud ei taha tuld võtta. Poisid kannavad kuuristpuid kööki. Vaigused puud praksuvad ahjus. Küll on head, kuivad, kõlisevad puud. Nende vahekord hingitseb nagu tuli toores puus. *Koolmeistri elu oli nagu tuli toores puus. J. V. Jannsen.
▷ Liitsõnad: ahju|puu, halu|puu, kaika|puu, kamina|puu, kütte|puu, lõkke|puu, pilpa|puu, pliidi|puu, põletis|puu, põletus|puu, sauna|puu, sega|puu, suitsutamis|puu, tulepuu; peeru|puu, pirrupuu.
3. ‹hrl liitsõna järelosana› teivas, kaigas, latt, palk vms. esemena v. eseme osana. Pani ukse riivi ja puu toeks taha. Sellest saab puu rõuguredelile. Nad panid puu toobri kõrvadest läbi. Lõhkus tara maha ja jättis puud sinnasamasse. Nüüd veel koormale puu peale ja köiega kinni! *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte.. F. Tuglas (tlk). || ‹liitsõna järelosana ka pl.› seadeldiste nimetustes, näit. riistapuu; rööbaspuud || riidepuu. Linnariided pandi puu peale, puule (rippuma). Pane püksid puusse. Võttis kasuka puult. Kapis on kõik puud riideid täis. || mesipuu, taru. Mesilaspere aeti puusse. Paar puud on uppi löödud ja mesilased minema heidutatud.
▷ Liitsõnad: kolgis|puu, marga|puu, paine|puu, riistapuu; kael|puud, kangas|puud, keri|puud, käär|puud, rööbaspuud; alus|puu, arssina|puu, kaare|puu, kaeve|puu, kande|puu, kanni|puu, kardina|puu, katla|puu, kinnitus|puu, koorma|puu, kärbise|puu, käsi|puu, külje|puu, küünar|puu, lasi|puu, lasila|puu, lõimepingutus|puu, masti|puu, meetri|puu, muris|puu, mõõdu|puu, paja|puu, parda|puu, pealis|puu, peele|puu, penni|puu, pesu|puu, pide|puu, piha|puu, pusi|puu, põik|puu, põsk|puu, püst|puu, raja|puu, raud|puu, redeli|puu, rind|puu, rist(i)|puu, rooli|puu, semmi|puu, selg|puu, sõlg|puu, talla|puu, toobri|puu, triik|puu, tõkke|puu, tüüri|puu, vahe|puu, valta|puu, viske|puu, võllapuu; püksi|puu, riidepuu; linnu|puu, mesi|puu, pakk|puu, raampuu.
4. tulenemist, arengut kajastav skeem
▷ Liitsõnad: keele|puu, sugupuu.
5. mat sidus ja tsükliteta graaf
6. ‹liitsõna järelosana› piltl mõnedes inimese kohta käivates liitsõnades
▷ Liitsõnad: asja|puu, lõuapuu.

raiuma ‹42›

1. terava riistaga hrl. tükeldades, osadeks, katki tehes (pidevalt) lööma. Kirvega raiuma. Hagu raiuma. Raius ja lõhkus puud peeneks. Raius puupaku lõhki. Põrandale on riputatud peeneks raiutud kadakaoksi. Siin on hämar, raiu või endale kirvega jalga. Tapetud siga raiuti tükkideks. Hakkas paku peal liha raiuma. Tünnis on rauaga peeneks raiutud kapsad. Raiub künas sigadele kartuleid, peedilehti, rohtu. Raiub peitliga lauda, puud. Raius mõõgaga väikese puu pooleks. Koera saba on lühikeseks raiutud. Raiub kangiga jääd. Ähvardas mind tükkideks raiuda, kui ma vastu hakkan. Rähni nokk raius kiiresti-kiiresti puud. || tugeva löögiga midagi küljest eraldama. Hakkas langetatud puult oksi raiuma. Raius paku peal kukel pea otsast. Vargal raiuti käsi otsast.*Võitled nagu mõne sajapäise mao vastu ja sured enne, kui jõuad raiuda kõik pead .. A. H. Tammsaare. ||pidevate löökidega millessegi süvendit v. auku tegema. Raius kangiga, tuuraga jäässe augu, renni. Alpinistidel tuli jäässe, kaljudesse astmed raiuda. Kaljumäesse raiutud käik, tempel. Müüri sisse on auk raiutud. Uks koridori löödi kinni ja raiuti uus uks nurgatuppa. Palgi sisse raiuti kirvega süvend. || piltl. Kes raiuks selle Gordioni sõlme katki? Raius näitemängu harrastades endale tee suurele lavale. Peeter I raius akna Euroopasse.
2. (puude kohta:) langetama, maha võtma. Metsa raiuma. Mehed läksid metsa puid raiuma. Kraavikallastelt raiuti põõsaid ja võsa. Jõuludeks raiutakse metsast kuuski. Raius küttepuudeks ainult leppi. Palgid raiuti kuivama. Mets on hõredaks raiutud. Käis metsas sihte raiumas 'sihtide rajamiseks puid langetamas'. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. *Ta raius end koos .. mestiits Brunoga üha sügavamale džunglisse. J. Selirand (tlk).
3. terava riistaga mingit materjali töötlema, sellest midagi valmistama, seda viimistlema. Kivi, dolomiiti raiuma. Ümmarguseks, siledaks raiutud kivipank. Raiub parajaid kivilahmakaid vundamendi jaoks. Raiutud tellis'väiksemaks löödud tellis'. Ühest puust raiutud paat, küna. Nagu kirvega, peitliga raiutud 'nurgelised'näojooned. *Raiusin memmele uue põrsasöömamolli. J. Kross. || (raidkunsti kohta:) tahudes (kivist) valmistama, vestma, voolima, välja raiuma. Hauasambaid raiuma. Graniidist, marmorist, puust raiutud skulptuurid. Ühest kivist raiutud monument. Mälestusmärk raiuti Saaremaa dolomiidist. Kunstnik on paljud aiaskulptuurid raiunud graniiti. Ausammas on raiutud meisterliku käega. || kivisse sisse raiuma. Hauakivisse raiutud kiri. Mälestusmärki raiuti bareljeefid. Seinakivisse on raiutud ornament. Kivisse olid raiutud mingid kummalised märgid. || piltl. Kangelane on kuldtähtedega raiunud oma nime ajalukku. Raamatuisse raiutud tarkused. Need näod on mulle igaveseks mällu raiutud. Valemid olgu pähe raiutud. Raiuge see endale pealuusse!
4. (palkidest) ehitama. Kevadel hakati seinu, maja raiuma. Jõudis sügiseks hoone katuse alla raiuda 'seinad üles raiuda, nii et katus peale sai'. Rannas raiutakse uut laeva. *Töömehed raiusid vanale majaraidale uusi kambreid otsa .. A. Uustulnd.
5. külmrelvaga hoope andma, selle löökidega vigastama v. tapma. Raius mõõgaga paremale ja pahemale, mõlemale poole, enese ümber. Taplus oli hirmus: raiuti vastast kui meeletud. Kasakad raiusid ülestõusnuid hulgaliselt surnuks. *Küürakil kilbi varjus raiusid nad mõõkadega, hoides tagasi vastast .. A. Kalmus.
6. tulerauaga tuld lööma, räksima. Raius tule taela külge. Vanamees raius piibu peale tuld. *Siis võttis ta tulevärgid, raius nii et sädemed särtsusid .. F. Tuglas.
7. tulusel ahinguga lüües kalu püüdma. Käis öösel jõel kalu raiumas. Võta ahing ja muudkui raiu. *Kord ma raiusin ühe ööga terve hobusekoorma hauge. E. Õun.
8. ägedalt taguma, lööma, vehkima. Haige rabeleb, raiub käte ja jalgadega. Lind raius tiibadega, püüdis õhku tõusta. Lehm ei lase lüpsta, raiub jalaga ja peaga. Hobune raiub eest ja tagant. Rääkis ärritatult ja raius käega õhku. Süda raiub rinnus. *Hoian silmad lahti, nagu käskis veltveebel, raiun au kord hüvakule, kord vasakule ..O. Luts. || (rütmi, ka sellega kaasneva heli kohta). Sõdurid raiusid rivisammu, valvelsammu. Orkester raius rütmi. Seinakell raiub katkematult sekundeid. Kostis sõjamarsside raiuv muusika. Luges oma värsse pisut raiudes. *Inimkeel on kida. / Ei anna edasi su tundeid pühamaid / külm sõna, raiuv värsirida. A. Sang (tlk). ||(ägeda köhimise kohta). Haige poiss raius köhida. Teda vaevas ajuti raiuv köha. || (üha peale suruva mõtte kohta). *„Miks? Miks?” raius mõte. Aga vastust ei olnud. K. Ainver.
9. piltl midagi järsult ütlema. Raius käsutades: „Täitke korraldus!” Võttis valvelseisangu ja raius: „Just nii, härra major!” „Teie pole siin käsutaja!” raiusin. *.. raiutakse talle jällegi sissejuhatuseta: „Noh, mis sõna tood?”A. Jakobson. *Raadiost raiutakse võimukaid sõnu, mis vahelduvad käredate marssidega. A. Beekman. ||millegi suhtes kindlalt, otsustavalt oma erisugust v. vastupidist arvamust avaldama. Raiub ühte ja sama, üksisõnu, ühtesoodu: „Ma ei tea midagi.” Ei võta teisi kuulda, vaid raiub aina oma. *Kätsa raius surmkindlalt, et olgu teistega kuidas tahes, aga temale olla see selge kui vesi .. O. Jõgi (tlk).