...Mainitud sõjakägu vältel sooritas 17 itaalia lennukit oma lende täiesti karistamatult .Ent aasta hiljem,kui vene lendurid vabatahtlikena aitasid oma bulgaarlastest suguvendi tuli neil seista silmitsi tõsiasjaga,et seitse türklast olid lendamise selgeks õppinud ning lisaks oli Türgi ka mujalt Euroopast lendureid palganud.Üks lendur tuli türkastele appi isegi USA-st.Tema päevapalgaks määrati 100 dollarit.

            ALUSTAVAD KA EESTLASED

Kuigi eestlased on end ise end maarahvaks nimetanud,tarvitse me sellest välja lugeda pelgu mere ega õhu avaruste ees.Kõigist vene keisririiigi merekoolide õpilastestst moodustasid eestlased 13,3%.Putilovi tehas,mille laevaehitusharu juhatas eesti soost insener Konstantin Tennison,laskis 1911.a.suvel vette hävitaja ''Novik'',mis tegi sõjalaevade maaiimarekodiks 36,2 sõlme.Säärane kiirus 65 h) oli ka auto jaoks tubli saavutus.Juba 1885.a.oli Venemaal asutataud ''Õhulaevanduse kaadrikomado.''Selle koosseisus oli eestlane Jüri Herman katsetanud õhupall,tegemaks kindlaks nende võimalusi nii luureks,maapinna valgustamiseks kui ka sidepidamiseks.1898.a .püstitas ta kestvusrekordi 24 h sfäärilise õhupalliga lendamises.Äärepealt oleks üks 1909.suvel sooritatud õhkutõus Hermanile jäänud viimaseks:õhupall kukkus alla ja sellel lennanuist sai krahv Palitsõn surma kravvinna Palitsõna ja tema ise raskelt vigastada.1904.a.oli Herman ajakirja ''Vozzduhhoplavanij''asutajaid ning jäi selle toimetaja kohale enam lui 10-aastaks.Hiljem juhatas polkovnik Herman 1.lennuroodu,Vene lennuväe kõige tähtsamat impeeriumi pealinna Peterburi kaitsvat all üksust.Ülevenemaalin Aeroklubi,mille ka Herman oli asutai Peterburis 29.jaanuaril 1908.Klubi esimese presidenina tegutses Eestimaalt pärit ratsaväekindral Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars.Vabahärra von Kaulbars on pärit Mõdiku mõisast.Noore ohvitserina oli kaardistanud niiTjan-Šani mägesid kui ka Amudaja jõge ning teinud kindlaks,et kunagi oli Amudaja jõgi suubunud Kaspia merre.Kesk-Aasia polnud just kõige ohutum koht.Ühel Hiina Khaanil olnud kombeks oma vaenlaste mahalöödud päid kuumale praepannile panna.Õnneks ei tulnud vabahärra Kaulbarsil kohalikele khaanidele seletada,miks oli tal vaja niivõrd üksikasjaliselt kirjeldada Tjan-Šani mägiteede seisukorda ning võimalusi küttpuude ja joogivee saamiseks.Kaulbas võttis osa Türgi sõjast ja täitis paa aastat Bulgaaria sõjaminitri kohuseid.Armeekomandörina Vena-Jaapani sõjas kasutas ta vastase positsioonide jälgimiseks õhupalle,mida veeti paigast paika hobuveokitega.Et poole kilomeetri kõrgusele tõusnud õhupallilt võib selge ilma korral jälgida kuni 10-kilomeeti kaugusel asetsevat vaenlast,selles veendusid Kaulbars ja tema staabiohvitserid isiklikult.Eetlase Walter Johansoni soovitusel venelased oma heldad mundrikuued roheliseks,et nad jaapanlastele silma ei torkaks.Kaulbars oli Keiserliku Aeroklubi eesotas lühikest aega.1908.a..novembris andis ta ameti üle baltisaksa päitolu mehele Johann Stenbock Fermorile.Peale mitme suurvürsti olid aeroklubi liikmete hulgas ka A.Koltšak,kellest Vene kodusõja ajal sai valgevägede ülemjuhataja,ning Sidney Reilly,kes oma hilisema bolševikevastase spionaažitegevusega on ajalukku läinud.Klubisse kuulusid ka mõned Eestist pärit mehed nagu parun Bodo Schilling Talllnnast js Tartust eraülikooli assistent Maksim Rebbinder.Klubi liikmete nimekijast võib leidaka Riiginõukogu riigisekretäri abi Alexander Pilar von Pilchau,narvalase Ivan Krevingi ja Viljandi postiametnku tütre Ljubov Golantschikowa.Aeoklubi juures tegutses lisaks veel oma lennukool.See asus Peteburi lähedal Novaja Derevnjas ja kasutas Komandandi aerodroomi.Koolis sai õpetust nii eraisikud kui sõjaväelased .Ilmasõja alguseks oli seal valmendatud 64 lendurt ja 5 mehaanikut.1909.a. rajati aeroklubi Odessas.Asja algatajateks olid kreeka päriolu pankurid I.Xidiadis ja A.Anata ning leidur A.van der Scurff.Viimane tegi Veneaal ajalukku läinud esimese lennukisõidu 25.juulil 1909).Tublisti toetas Odessa lennuhuvilisi sealseks sõjaväeringkonna ülemaks määratud kindral Kaulbars.Samal aastal alustati lennukursusrega ka Peterburi Polütehnilise Instuudi laevaehitusosakokonna juures.1909.a.loodi õhuselts Kiievis ja 1910.a.õhusõiduühing Moskvas.1910.a.asutasid Sidney Reilly ning krahvid Šerementjev ja Apraksin Peteburis õhusõitjatate seltsi Kõlja Petebuui lähedale Gattšina lennuväli,kus alustas tööd lennukool..1911.a.kevadel avati Peterbis Ohvitseide Öhusõidukool valmistamaks ka sõjalendureid.Samal suvel asutati esimene merelennuväe ohvitseide kool Gutujevi saarel.Kooli majanduaülemaks määrati ltn Georg Friede.Tema sai sai tuntuks sellega,et lendas Neeva sildade alt.Mõne aasta pärast hakkas Friede konstrueerima vesilennuleid ning sooritas oma katselende Tallinna rajatud mrerelennuväe-baasis.Aastal 1909 oli Saksmaal juba 46 lennuklubi,kuhu kuulus kokku 52 726 liiget.Tartuski oli tolal hugaliselt lennuhuvilisi.1910.a..suri siin keegi ltn Ohljostõšev,kes jättis päranduseks 5000 rubla,sellele kes vene riigis suudab esimesena 100 versta lennata.Ka Tartu üliõpilased ei jäänud ajast maha.Nad olid 1909.a.oktoobris kuulanud georaafia ja metoroloogia professori Boriss Sreznevski 1857-1934) õhusõidualaseid loenguid,asutati õhusõidurig.Sama aasta 15.novembril tegi professor M.Rostovtsevi eraülikooli astronoomia matemaatika lektor Maksim Rehbinder ettepaneku avada Tartus ühusõidukursus.Ettepaneku kiitis eraülikooli nõukogu sama aasta 6.detsmbril heaks ja 18.veebruaril 1910 andis haridusminseerium sellks loa.Teoreetilise osa kuulamise eest tuli kurusel maksta aastas 100 rbl,praktilse osa eest 50 rbl.Oktoobris 1910 said ülikooli lennuhvilised Keiselikult Aeoklubilt abi lennundus näituse korraldamiseks.Üliõpilaste uus harrastus ei meeldinud aga kaugeltki mitte kõigile.''Vot lendab Stenka Razin aroplaaniga ja viskab pommi Tsarskoje Selole.Ei,lugupeetavad,enne kui lubad tudengekesi lendama,tuleb selleks välja õpetada kardavoisid''arutles mustaslajasest saadik Markov kui duuma ühel istungil oli kõne all õhulaevanduse arendamine Venemaal.

Like!