...Vabadussõjajjärgne riik tundis end ebakindlalt juba enne
mässukatset ja hukkas miyned tabatud kommunistid Nõukogude Venemaa
agentidena,seda piiratud või isegi olematu kohumenetluse
järel.Nähtavaim oli oli Viktor Kingisepa kibekiire mahalaskmine
välikohu otsega (3.5.1922)Tal polnud lausa verd kätel.Maanõukogu
laialiajamisel novembris 1917 kaitses Kingissepp selle liikmeid
massivägivalla eest riskides oma hahaga.Teme tapmine polnud
vabariigi vääriline tegu.On võimalik,et Kingissepp oleks hilisemat
võimuhaardekatset osavamalt ning edukamalt juhtinud..Aga ennetav
tapmine ei kuulu õigusriigi juurde.Kaugelt rohkem Eesti kommuniste
hukati sõdade vahel Nõukogude Liidus kui Eestis.Aga NSV Liitu
mõõdupuuks võttes alanadakisime Eesti Vabariiki.Sihiks,mille poole
pürgida,olnuks tollane Rootsi,kus ametiühingud protestisid
Kingissepa tapmise vastu.NSVL sai mugava märtri ja nimetas
Narvatagusel asuva Jamburgi linna Kingissepaks.Vähemusrahvusest
Vene tsaaririigis olid eeslased järsku saanud väikese riigi
enamusrahvuseks.Eesti rahvusvähemustest oli vanelased enne olnud
valitsev rahvus suurriigis ja sakslased Balti provintsides..Võis
küsida,kas eestlsed õpivad ja harjuvad olema enamusrahvus ja kas
kas venelsed ning sakslased õpivad ja lepivad olema
rahvusväheus..Eeati lahendus oii kultuuriautonoomi.Need
rahvusvähemused,kes seda soovisid,võisid organiseeruda ja
vabatahtlikult liirunuid ka makustada,et ülal pidada omakeelseid
koole ja kultuuriasutusi.See oli lahendus tollases
Euroopas.ainulaadselt vabameelne.Küllap see oli ülidemokraatliku
üldtooni üks tahke.Rahvusvähemute tasus see end ära:vältis hõõdeid
ega lisnud ebasoodsaid kõrvalnähte.
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!