jäävad endiseks,
jah meie nimed,
jäävad endiseks,
silmad ja hääl.
aga aastad,
ei too,
seda imet,
et me tunded,
endiseks jääks.
kõik see naer,mis mu ellu sa tõid
ja kõik see rõõm mis mul särama lõid.
nüüd mu maailm on paremgi veel,
sest sind leidsin sealt eest.
kõik need ööd,mis sa valvasid mind
ja kõik need päevad mil ootasin sind.
nüüd mu maailm on paremgi veel,
sest sind leidsin sealt eest.
armastus on suur,
mis hinge rõõmu täidab.
armastus on nii suur,
mis kauneid tundeid täidab.
roosipõõsas voodi ees,
liblikas on selle sees.
ja kui ühe roosi murrad sa,
siis mind ka meelde tuleta.
ega jänes ole siga
ja vares laululind,
mis pagan on sul viga,
et ei armasta sa mind.
end kahjuks,
viibin armsast kohast kaugel.
ning tummas igatsuses,
vaevleb minu rind.
ei tea,kas sääl,
kus lahe lained laulvad,
veel tagasi ka ootab,
keegi mind.
sa armastad mind,
ma armastan sind.
mis kuradi hing,
ma ei tunnegi sind.