aleks30's blog

MAOLISED
HARILK RÄSTIK
Levila. Levinud valdavas osas Euroopas -põhjas teisele poole polaarjoont ja lõunas P-Prantumaani ( Keskmassiivil on ka üks isolatsioonis olev populatsioon),P-Itaalani,P-Albaaniani,P-Kreekani ja Türgi Euroopa läänepiikonnani.K-Euroopas ja levila lõunaosades üsna hajusalt.Levinud kogu Venemaal kuni Sahhalini saareni ja Vaikse ookeani rannikuni.Eestis tavaline,laialt levinud liik.teda on nii mandril kui ka
saartel.
Tunnused.Täiskasvanud isendi üldpikkus kuni 65 cm erandina 90 cm;emased on isastest enamati pikemad.Keha jäme,pea lame ja ninamik pole kunagi ülespoole pöördunud.Pealael peaaegu alati mõni
suur kilbis ( k.a. lauba- ja kiirukilbised),silma all üks rida väikesi ( silmaalused) kilbiseid ja tavaliset on
keskkehal risti 21 ( mõnel isendil 20-22) seljasoomust.Enamikul harilikel rästikutel on hästi märgatav
siksalkiline seljatriip.Seljal…

Sugukond:konlased
ROHUKONN Pruunid konnad
Levila.Laialt levinud kogu Euroopas,teda ei ole valdaval osal.Pürenee poosaarel ning Lääne-Siberis.Ida
pool ning suuremas osas Itaalias ja L-Balkanil.Ida pool levinud Uuralini,teda on ka Lääne-Siberis./ Eestis
tavalisemaid ja laiema levikuga kahepaikeseid.Elab kõikjal Mandri-Eesis ja enamikul saartel.
Tunnused.Täiskasvanud isendid kuni cm pikad,kuid tavaliselt väiksemad.Isased on emased on veidi
väheldasemad.Rohukonn on Euroopa kõige suurema levialaga pruun konn ja paljudes piirkondades üks tavalisemaid liike.Kehaehitus enamasti tugev,tagajalad suhteliselt lühikesed( jala ettepainutamisel ulatub
kand vaevalt üle ninamiku tipu),selja külgmised kurrud paiknevad teineteise lähedal,pöiaköbruke on suhteliselt madal.Täiakavanud isenditel on enamasti ümmargune ninamik,noorte pea kuju varieerub.Trummikile tavaliselt üsna selgesti märgatav.Värvus äärmiselt varieeruv.Ülapool hall,roosa,oliivikarva või kollane,tavaliselt tumedate laikudega ( mõnikord on…

Männileevike
Omapärane,suur ümara kehaga vinlane;nii hele-karmiinpunade isaslinnu kui ka kollakaspruuni või samblarohelise emaslinnu tagakehal on pehme hall "polster".Lainjal lennul näib pikasabalise ja raskena.
Pesitusajal hüpleb maapinnal või ronib sageli papakoilikult puudel.Kutsehüüd üles-alla liikuv puhas flöödi-
vile nt."üidjüü" või "püii".Laul kolmest neljast kutsehüüulaadsest silbist põimitud kiire kaunis vilejada,
nt."didilü-didilü-djlii-.düdüii".Pesitseb hõredalt põhjapoolses taigavööndis,tihti süngetes sammaldunud
mustika ja pohlarohketes laanekuisikutes.Toitub marjadest ,pungadest,seemnetest ja võsudest,suvel ka
putukatest,sügisel ja talvel sööb ohtralt pihlakamarju.Talvel liigub salguti ning on väga julge ja usaldav.
Tavaliselt paigalind,aga mõnel aastal liigub rohkearvuliset lõuna poole.Eestis ebajäjekindel talikülaline
X-IV ning väga haruldane suvilind.
Kuuse-käbilind
Suur ja tugev suure peaga vintlane,nokapoolmed tipus risti.Isaslinnu punane ja emaslinnu rohekaskollane päranipuala on slimatorkavad lennul.Tiival võib olla…

1.töö käib tegija järel.
2.iga töö tahab tegemist.
3.töö nõuab tegijat.
4.töö sunnib tegijat.
5.töö otsib meest,mitte mees tööd.
6.töö on kõige suurem kubjas.
7.töö ei otsi tegijat,tegija peab tööd otsima.
8.küll töö tegijaid leiab.
9.hea tööline saab igalt poolt tööd ja leiba.
10.tee tööd kuni elad.
11.ega töö leiba küsi.

1.armastus teeb kõik heaks.
2.armastus ei väsi iial ära.
3.armastusel on sada silmi.
4.armastus ei ole kartul,et sa ta ära sööd.
5.kus süda seal meel.
6.armastust ja vaesust ei saa varjata.
7.anna ihule,mida hing igatseb.
8.musu ilma habemetta on nagu supp ilma soolata.
9.vana arm ei roosteta.
10.vana arm ei kustu.
11.habemega musu on nisuleiva sisu.

Viimase 100 aasta jooksul on tehtud arvukalt katseid püütud määrarata kette teksti keelt.1975.aastal
avaldas Jean Fauconau tõlke väites,et see oli kreeka keelele eelnenud keeles kirjutatud süllaabilises
kirjas kultuuri poolt,keda ta nimetab protu-ioonlasteks,rahvaks kel on muistse Troojaaga tihedamad
sidemed kui Kreetaga.Vastavalt Fauconau dešifreerimisele kirjeldab Phaistose ketas Protoonia kuninga
Aieoni karjääri ja matuseid.Enamik selle ala teadlasi ei ole tema tõlget siiski paikapidavat vastu võtnud.
2000.aastal avaldas Kreeka autor Efi Polygiannakis (kreeka keeles) raamatu pealkirjaga ''Ketas räägib
kreeka keeleles'',väites,et tekst kettal oli kirjutatud ühe iidse kreeka dialekti süllaabilises kirjasüsteemis.
Dr Steven Fischeri 1988.aastal ilmunud raamat ,,Evidence of Hellenic Dialect in the Phaistos Disc''
(,,Hellenistliku dialekti tõend Phaistose kettal'') tuvastab teksti samuti…

MAGAMINE,UNI .UNENÄGU.
Väsinud inimene magab ka puuhalu pääl.
Uni on magusam kui mesi.
Saab esime unidus mööda läinud,küll siis inimene valvab.
Uni hea,magamine magus.
Vihstaja saab vitsa,magajale pantakse päts pähitesese.
Unekokott ei saa iialgi täis.
Uni on surma poolvenda.
Usu unenägu,peksa tuult ehk taota varju.
Magajal kergitatakse peaalust,külaskäijale jäetakse jagu.
Kui voodid ei ole,aitab ka muru.
Tõrkuja jägu süüakse ära,magaja jägu panna peaotsi,külaskäija jägu jäta järele.
--------------------------------------------------------------------------------------------
Austus toidu vastu,lauakombeid.Söögiks peab aega olema.Sööjal pikk käsi.
---------------------------------------------------------------------------------------
Kes toitu mõinitab,näeb viimaks nälga.
Söömise juures ei ole kubjast tarvis.
Seistes süüa seitse pattu,küliti süüa kümme pattu,põliti süüa põhjatu patt.
Tööl kubajas,ega söögil kubajst ole.(Sööja ärgu kiirustagu).
Tühi kott ei seisa püsti.
Kus tühi kott püsti seisab,kui ep ole varadust sees.
Keskpaik tühi töö…

Kautšuk
---------
1900.aastal oli kautšuk sama ihaldatud ja vajalik tooraine nagu tänapäeval nafta.Alates vulkanisastiooni
avastamisest,mille tulemusena tekib puumahlast püsiv ja mitmekülgselt kasutatav kumm,leiti selle materjali jaoks aina enam erinevaid kasutusvõimakusi.Otsustavalt suurendas nõudlust kummi järele
automobiili ja õhkrehvi leiutamine1880-ndail.Ilma kautšukita ei toimund tööstusmaailmas enam midagi,
20.sajandi algul arenes kautšukiturg kiiremini kui ükski teine toormeturg ja Londoni börsil olid kautšuki-
aktsiad kuum kaup.

Kautšuk
---------
1900.aastal oli kautšuk sama ihaldatud ja vajalik tooraine nagu tänapäeval nafta.Alates vulkanisastiooni
avastamisest,mille tulemusena tekib puumahlast püsiv ja mitmekülgselt kasutatav kumm,leiti selle materjali jaoks aina enam erinevaid kasutusvõimakusi.Otsustavalt suurendas nõudlust kummi järele
automobiili ja õhkrehvi leiutamine1880-ndail.Ilma kautšukita ei toimund tööstusmaailmas enam midagi,
20.sajandi algul arenes kautšukiturg kiiremini kui ükski teine toormeturg ja Londoni börsil olid kautšuki-
aktsiad

Südatalvised päikesekiired
----------------------------
Newgrange ehitati nii,et kasutada ära kõige eluandvamat elementi -päikest .Sissekäigu kohal ,mida
algselt sulges kiviplaat,on väike avaus,mille katusele on nikerdatud kahekordsed spiraalid ja rombid.Avausel olid kivist uksed,mida oli võimalik avada ja sulgeda.Kompleks on ehitatud nii,et talvise
pööripäeva koidikul paistab tõusev päike läbi selle katusekarbi hauakambrisse.Päikesekiir tungib piki
käiku kambri keskele.Hiljuti tegi Newgrange'is väljakaevamisi Croki ülikooli arheoloogia professor
Michael O'Kelly.21.detsembril 1969 seisis ta koidikul käikhaua sisemuses,et toimuvat kirja panna.''Täpeslt
kell 09.54 ilmus päikeselera horisondile ja kell 09.58 tungis esimene otsene päiksekiir läbi katusekarbi
ning mööda käiku üle haukambri põranda kuni kivivaagna servani'',kirjutas O'Kelly.''Kui kitsas valguskiir
laienes 17 sentimeetri laiuseks ribaks,mis liikus üle kambri põranda.valgutas see dramaatiliselt…