Blog
Ma tahan olla kardin akna ees.
Ma tahan olla padi, millel magad.
Ma tahan olla kaelastsaati vees.
Su jalge all ma tahaks olla sammal.
Ja tahaks olla sinu kotipannal.
Ja kevadel ma tahaks olla nohu.
ja suvel sinu varvas allpool rohu.
ja sügisel su keemiajäreltöö.
ja talvel sinu kirju kelgunöör.
Su jalge all ma tahaks olla muru.
Su taskupõhjas tahaks olla puru.
Elus on selliseid hetki,
millal sa igatsed kellegi järele nii tugevalt,
et soovid teda oma unelmatest välja võtta
ja kallistada.
Unista sellest, mida sa soovid;
Mine, kuhu soovid minna;
Ole, kes tahad olla,
sest sulle on antud ainult üks elu
ning üks võimalus, teha asju,
mida sa soovid teha.
Alati proovi ennast teise asemele panna,
kui tunned, et on valus, võib arvata,
et ka teisele on see valus.
Õnnelikel inimestel pole vaja,
et nendel oleks kõik parim,
nad lihtsalt elavad läbi ja naudivad,
kõike mis nende eluteel.
Ma tahan sind
Ma vajan sind
Nii olid su sõnad kord
Kuid ütlemata sõnagi
Jätsid minevikku mind
Kas oli sul keegi,
Kes minust armsam, kallim
Või lihtsalt mu tundeid eirasid
Neile küsimusile vastust ootan
Kuid samas kardan pisaraid,
Mida sa ei tundu väärivat...
xxx
Kurbades silmades peegeldub valu
Sina ei näe
Siiski ta tuleb
Vaikust siin maailmas üldse ei talu
Mida ei ole
Seda ei näe
Ei ole seal silmades õnne ei sära
Pisaraid näha on vaid
Varjates piina
Peletades valu
Milleks ei kuiva
Vaid juurde ainult tuleb
Pisar?
Kui loed seda , su silmad liiguvad just nende sõnade üle ,
Ole hea ja kirjuta kommentaar milles on mälestusi Sinust ja Minust .
Isegi kui me tihti ei räägi .
See võib olla ükskõik mida tahad , head või paha .
Kui oled selle teinud , siis pane see enda päevikusse ja üllatu,
..mida inimesed sinust mäletavad :)
Seisan vihmas ja tuules
Paljajalu mullal,
suudlen kätt, mis kunagi
puudutas su hinge.
Kunagi, ja just nimelt kunagi,
vist eelmises elus.
Vihma tuleb, aina tuleb
taevast, langeb mulle peale
Kas sa tuled?
Kas tuled mu juurde, mu arm.
Kas sa avad mu silmad ning sii,
pühid kõik pisarad?
Kas sa seisad seal vana
puu all ja naeratad mulle,
jooksed mu suunas ja ütled:
sest ma armastan sind.
Kas kunagi see aeg tuleb,
kui ütled mulle kõike seda.
Märg on rohi, vihmast või
minu pisaratest?
Hingata on raske ilma sinuta.
Ma näen sind oma silmis, märjalt,
ära jää igavesti nii vaid tule
ja pühi need pisarad silmist.
Kaks nahkhiirt ripuvad koopas.
Esimene: "Kuule, rutiin on, värsket verd tahaks!" ja läheb lendab koopast välja. Naaseb mõne aja pärast värske verenire ümber suu.
Teine: "No, kust sa seda nüüd siis said kah???"
Esimene: "Vaata, lendad koopast välja, vasakule ja näed seal suurt puud"
Teine: "Ja jah, see on vana tamm."
Esimene: "Nojah, mina ei näinud..."
Sa vaata kui viitsid mu silmi ja mõtesta mida sa näed, kui lõputult ehedat filmi ja enne kui lõplikult läed. Mind usalda korrakski ilmsi, ei unelmaid kuhu sa poed, et tabada mööduvaid pilvi, reaalsuseks, ainsaks mis loeb. No kuis siis ei suuda sa mõista, et hindan siin elus vaid sind, ei rõkka ma rõõmust ei hõiska, vaid armastan tõeliselt sind, tõeliselt sind. Sa pöörad mu pilgu eest ära ja taganed kaotades end, sind hirmutab tänavakära ja kajaka üle lend. Ent seisata korraks ja vaata, kuis usun ja usaldan sind, ja luba mul korrakski saata sind, saatuse sinilind. Ja küllap…
Hea, kui saab puhata, aga halb on see, kui pead olema tööl. Kuidas tahaks puhata ja mängida.