Päevikuid loen
pettumust valu ja sealt loen .
Ükski päev ei kordu ju eal ,
vaadake ringi-nii palju on ilusat me ümber .
Tuleb uskuda ainult ja loota .
Kuigi tunned ,et lootus nii väike ,
kord pilve tagant paistab jälle päike .
Naerata .
Ei mina õnne usu ,
mis paistab rikkuses:
See õnn on väärtuseta,
kui vaesus südames.
Ei mina õnne usu ,
mis aus ja kuulsuses:
See õnn on külm ja kare
ja okkaks teiste ees.
Ma usun ainult õnne ,
mis põues peidus on:
Usk, armastus ja lootus-
jah ,see ainus õnn .
On sügisene õhtu ,jalutan väljas .
Kolmveerand kaheksa näitab kell .
Kaunid küllus värvid on seal kui siin
Taevas roosakas ja kollane taevasiid -
taevas on kui akvarell ....
Tuul tuhat õnne puhus ära ,
sest tuul on imeline pillaja ,
puhus õnneks silma sära .
Üks õnn , see kõnnib kuskil vaikses salus .
Kui teised õnned õues hõiskavad.
Kõik mõttemetsad kokku kohavad-
see õnn teeb lõpuks kalliks elurände .
See sõit käib elus mööda puid ja kände .
Sul on alati nii kiire
rabeled kui pöörane ,
päeva jooksul kümneid käike
tehes aina hilined.
Üks saab stressi teine šoki,
süda lõhkeb kolmandal.
Aeg teeb kaunilt halliks lokid,
sina aina kiirustad.
Kiirustad ,et osta auto.
Kiirustades haarad kaasa endale.
Kiirustades lapse soetad,
kiirustades lahutad ,
mõne vänge sõna poetad
kõike otsast alustad .
Elujõudu annab maa ,
alguse sealt taim kord saab,
juured need on taime suu,
läbi nende toitub puu.
Kui ta oma juured kaotab ,
surm ta üle tiivad laotab
Pehkub puit ja ilu kaob ,
jäävad ainult kuivad raod .
Siin elus nagu metsas,
Üks kohin juttu aab,
sest rõõmu ,mure kõne
Nii läbisegi saab.
Tuul tuleb kust ,ei tea.
Ei tea ,kuhu läeb-
Kust kõik,mis on ,ei mõista,
sul üksi tunne jääb.
Mul anna käed ,ja enne kui sa lähed,
tee lukust lahti trotsiv põue pool,
et muret kaasa viia oleks vähem.
Las mul päriseks jääb hool,
sest ainult rõõmuust minule on vähe-
ka mustal tunnil kergem on meil koos .
Mõnikord mõtted koormaks.
Nende eest ei tea kus kohta
põgeneks või roomaks .
Kord nad vallatud ja kelmid
ülearu uljad.
Siis ei suuda vaos neid hoida
ohjad ega valjad .
Kui sa tahad,etsu tuju
tusaeks ei muutu,
ära siis neid muremõtteid
parem üldse puutu.
Tulevad naerumõtted,
ära puikle vastu,
pane nad siis hoolsalt põue ,
tagavaraks tasku .
Öö tuleb pilvekandamiga õlul
ta kannul hetked süsimustas reas,
kas ootan teda naeruselt või põlul
Kas olen halvas tujus või siis heas.
Ühtki ööd ei tunne ette ära
ja mittemiskit uut ei ole neis .
Hüüab koidik verivalge näoga
ja raskelt üle silmapiiri poeb .
Niipea kui päev end olematuks lummab
me lähme teele võõrastusest tummad .
Ma tean lilli ,mis keegi pole näind.
Need kasvasisid vaid mu südames.
Need lilled seal ,kus keegi pole käind.....