Süüta küünal
las soojendab südant see lõõm ,
siis põlegu ära kõik mured
ja alles jäägu vaid rõõm .
Silmadesse tähesädemeid
hingerahu täitku kõigi südameid .
Taevataat teeb meiega nalja
löönud luugid valla ,
nüüd vihma ja lörtsi sajab ülalt alla .
Vihm puudelt valge lume viind
raagus puudel leevikesed siutsuvad siin .
Väljas tee on väga libe
kui ei ole libastusi -on ka ime....
Aeg talve poole päevi veab ,
õues tuisk tantsib ,pidu peab .
Lund näkku,silmisse loobib,
pimestab ja sulgeb teed .
Kas ta sellest üldse hoolib ,
valge pimedus on ees....
Vana aasta vaikselt ukse suleb
ta puudutusest link veel soe .
Vana aasta sammub vaikselt ajalukku ,
keerab enda kannul ajaukse lukku ,
ning siis kohe teine aasta tuleb
kel eelnev üldsegi ei loe.
Õnne ja rõõmu toogu aasta uus ,
et südamesoojust ja üksteise mõistmist olgu igas kuus!
Ei ole päikest mis tooks meile sooja ,
päevgi läheb varakult looja .
Tuuled äkki ,vihma rabistab .
Miks ta meid karistab ,
kes elab ülal pilve sees
ja meid kõiki märjaks teeb ....
Nii mõnusalt soe ilm on väljas.
Kui udusulgi sajab alla
jalg armuta neid tallab.
Puud täis lund ,
ei vihma enam kalla
Nüüd sihitaevast katvad pilved valged
ent tuleb pakane ja maalib roosiliseks palged.
Vanakese õpetus :
`` Kui sa kedagi kritiseerid.
Ära nime nimeta .
Räägi ikka ääri -veeri
ümberringi lase sa ....
Siis ei ole temal paha
ja ka endal hoiad naha ...``
Inimeste käitumist ei sa aimata
ning võõraste tegusid laimata
Pole tähtis millised nad on ,
kui nende vahel on tekkinud keemiline ühend ,
ei ole kasu sest ,kui on olemas kasutusjuhend ....
Elu vahest nii keeruline,
mitmeid radu ,kuid valima pead ühe neist.
Mõni kitsas ,mõni lõikab teist.
Otsustama pead ,mis on vale ,mis õige ,
Kas minna otse või teha kõrvalpõige ....
Kõik .......sa raputasid maha
rasked päevad las jääda seljataha.
Ajad end sirgu,naeratad päeva-
sinu tõsisest vaevatust näost
nüüd naeratust näen ma .